[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
○ aanpalk
← alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

antvärk : antvärgi : antvärki 'käsitööline, ametimees'
○ hantverk
← alamsaksa hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hant 'käsi' + werk 'tegu, töö; tsunft, gild'. Allika teine osis on laenatud ka eraldi, värk.

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
← alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
← alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
● liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

emb- liitsõnas emb-kumb 'üks kahest (vastandavalt), üks või teine'
● soome empiä 'kõhelda, kahelda, kahevahel olla'
Tõenäoliselt vana keskvõrde vorm asesõnatüvest e-, et.

haagi- liitsõnas haagikohtunik 'maapolitseikohtunik'
← saksa Hakengerichter 'haagikohtunik, adramaakohtunik'
Saksa liitsõna üks osis on laenatud, teine tõlgitud.

kaheksa : kaheksa : kaheksat 'põhiarv 8'
○ lõunaeesti katessa
● liivi kō’dõks 'kaheksa'
vadja kahõsaa 'kaheksa'
soome kahdeksan 'kaheksa'
isuri kaheksan 'kaheksa'
Aunuse karjala kaheksa 'kaheksa'
lüüdi kaheksa 'kaheksa'
vepsa kahesa, kahcan 'kaheksa'
saami gávcci 'kaheksa'
ersa kavkso 'kaheksa'
mokša kafksa 'kaheksa'
mari kandaš 'kaheksa'
Läänemeresoome-volga tüvi, kujunenud sõnaühendist, mille esimene komponent on tüvi kaks. Teist komponenti on peetud indoiraani laenuks, ← algiraani *detsa 'kümme', mille vaste on avesta dasa 'kümme'. Teise arvamuse järgi on teine komponent üks vana eitusverbi *e- ( ei) vorme. Mõlemal juhul on arvu 8 nimetamismotiiv 'kaks puudub kümnest'. Sama teine komponent esineb sõnas üheksa.

kallas : kalda : kallast 'veekoguäärne maismaariba; maa (vastandatuna merelolekule); mäe, künka vms nõlv'; mrd 'kallakas, veerjas, libajas'
◊ kaldu, kallal
← alggermaani *χalþa-z
vanaislandi hallr 'nõlv(ak), kallak, mäekülg; viltune, kaldus'
● vadja kallas 'kallas, rand; mägi, mäeveerg'
soome kallas 'kallas, kaldajärsak, perv'
isuri kallas 'järsak, nõlvak'
lüüdi kautoi 'kaldu, viltu'
? vepsa kaľťľi 'kaudu, mööda, piki'
Laenatud on ka teine laenuallika tüve tuletis, kallama.

kõrtsmik : kõrtsmiku : kõrtsmikku 'kõrtsipidaja'
← vene korčémnik 'kõrtsmik'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, kõrts.

käärkamber : käärkambri : käärkambrit 'kiriku kooriruumi kõrval olev ruum v kõrvalehitis vaimuliku ametitoiminguteks ja kirikuriistade hoidmiseks'
← baltisaksa Gärkammer, Gährkammer 'käärkamber'
Laenuallikas on liitsõna, mille teine osis on varem alamsaksa keelest eraldi laenatud, kamber.

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
? ← alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
? ← balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
● vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

liig : liia : liiga 'vajadust, tavamäära ületav'
← balti
leedu liekas 'paaritu, ülearune, liigne', lykis 'ülejääk'
läti lieks 'liigne, ülearune, mittevajalik'
● ? liivi lȭiga liitsõnas lȭiga-usk 'ebausk'
vadja liikaa 'liiga, liialt; väga'
soome liika 'üleliigne; liig'
isuri liiga 'üleliigne; liig'
Aunuse karjala liigu 'üleliigne, tarbetu'
lüüdi ľiig 'liigne, tarbetu; paaritu (arv)'
vepsa ľīg 'liigne'
Rööplaenud võivad olla ersa ľija, mokša ľijä 'teine, muu' ja ersa ľijadoms 'üle jääma'.

liistik : liistiku : liistikut 'naiste pihik, abu'
○ liivistik, liivistükk, liipstük
← alamsaksa līvstück 'pihik, nöörpihik'
Alamsaksa laenuallikas on liitsõna: līf 'ihu, keha' + stücke 'tükk'. Laenu muganemisel on liitsõna teine osis rahvaetümoloogiliselt asendatud (st)ik-liitega.

liuhka mrd 'libamisi; libajas, kallakas'
On arvatud, et tekkinud kahe tüve segunemisel, millest ühe vasted on murdesõna liuhast 'libamisi', soome mrd liuha 'viltune, kaldu; laienev (anum, seelik); tohust torbik', Aunuse karjala liuha 'kopsik, kibu; kassi toidunõu', lüüdi ľiuh '(tohust) kopsik', vepsa ľüuhe͔ine 'tohust kopsik' ja teine tüvi on liuguma. Vt ka lihkuma.

loorber : loorberi : loorberit 'puu, mille kuivatatud lehti kasutatakse vürtsina (Laurus nobilis); loorberipuu kuivatatud lehed vürtsina'
← alamsaksa lōrbere 'loorber'
Alamsaksa allikas on liitsõna: lōr- + bere 'mari'. Esialgu tähistati sõnaga loorberipuu vilju, sellest ka alamsaksa sõna teine osis.

minetama : minetama : minetan 'midagi (hrl abstraktset) kaotama, millestki ilma jääma'
← soome menettää 'kaotada, ilma jääda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Murretes tuntud sõnal minetama on teine tähendus, 'idandama'. Soome sõna on tuletis minema tüvest.

mutter1 : mutri : mutrit '(poldile v kruvile keeratav) keermestatud avaga (kinnitus)detail'
← saksa Mutter 'mutter'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, mutter2.

muu : muu : muud (umbmäärane asesõna) 'miski v keegi väljaspool mainitut; ülejäänud, teistsugune, teine'
◊ muidu, muinas-, muiste, mujal, mullu, muutma
● liivi mū 'teine, mõni; mingisugune; lähim, järgmine'
vadja muu 'muu, teine'
soome muu 'muu, teine'
isuri muu 'muu, teine'
Aunuse karjala muu 'muu, teine, ülejäänu'
lüüdi muu 'muu, teine'
saami nubbi 'teine (järgarv); muu, teine'
mari molo 'muu, teine'
udmurdi mi̮d 'muu, teine'
handi moγ- sõnas moγəl 'muu, too'
mansi mōt 'muu, teine (ka arvsõnana); võõras'
ungari más 'muu, teine; teistsugune'
Soome-ugri tüvi. muidu võib olla vana mitmuse osastava vorm, milles on omastusliide. Tuletist muinas- on kirjakeeles võinud mõjutada soome keel, soome muinainen 'muinasaegne, muistne; vana(aegne); igivana, ammune'. mujal on vana mitmuse alalütleva vorm tuletisest, < *muiγalla. mullu on vanast alalütlevavormilisest määrsõnast moodustatud viisiütleva vorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moidogist 'muidugi, mõistagi' (← muidugist). Vt ka moondama, mugav, muide, mullikas, mõlema.

muuk1 : muugi : muuki 'lihtsa haagikujulise keelega riistapuu lukkude avamiseks; luku riivistusmehhanismi osa'
○ munk-
← baltisaksa Mukeisen 'muukraud'
Baltisaksa allikas on liitsõna: (auf)muken 'lukku valevõtmega avama, lahti murdma' + Eisen 'raud; jõud'. Kõigepealt on ilmselt laenatud liitsõna muukraud, kus teine osis on tõlgitud, ja hiljem on muuk võetud iseseisvalt kasutusele. Samatüveline tegusõna muukima võib olla samuti laenatud.

määr-3 liitsõnas määrkass 'pärdik; kasimatu laps'
← alamsaksa merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv'
← saksa Meerkatze 'pärdik, merikass'
Alamsaksa ja saksa allikas on liitsõna: mer, Meer 'meri' + katte, Katze 'kass'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud. Murretes on kasutatud ka tõlkimata varianti määrkatt 'määrkass' ja vanemas keeles tõlkelaenu merikass '(rohe)pärdik'. Laenatud võib olla ka alamsaksa ja saksa sõnade rootsi vaste, marakratt.

nipp-3 liitsõnas nippasi 'kujuke vm iluasi'
◊ nips-2
← saksa Nippsachen, Nippes (mitm) 'väikesed iluasjad'
Tõenäoliselt on saksa liitsõna Nippsachen esikomponent laenatud, teine tõlgitud (saksa Sache 'asi, ese'). Tüvevariant nips-2 võib olla saadud saksa liitsõna piiri väärtõlgendusel. Mõlema tüvevariandi puhul on ka mõeldav, et laenuallikaks on Nippes (võimalik hääldus [nipes, nips, nip]).

nood : nonde : noid (mitmuslik näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale v varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v olukorrale)
● Kukkusi vadja noo 'nood'
soome nuo, mrd nuot, noi 'nood'
isuri noo 'nood'
Aunuse karjala nuod 'nood'
saami nu, nuvt 'nii'
ersa nona 'need, muud'
mokša nona 'teine, muu, eelmine'
mari nuno 'nemad; need'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-volga või koguni uurali tüvi. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nemad tüve vasteks. Vt ka nõnda.

näkileib : näkileiva : näkileiba 'pärmiga kergitatud rukki- v nisujahutaignast küpsetatud õhuke kuiv leib, kuivikleib'
← soome näkkileipä 'näkileib, kuivikleib'
Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud 20. sajandi teisel poolel. Soome sõna on osaline tõlkelaen rootsi keelest, ← rootsi knäckebröd 'kuivikleib' (esiosis laenatud, teine tõlgitud).

ometi 'ikkagi, siiski, kõigest hoolimata'
● liivi umīt, u’mmit 'ometi, vähemalt'
Võib olla tuletatud vanast soome-ugri o- tüvest moodustatud keskvõrdevormist *ompa-, mille vasted võivad olla ka ersa ombo 'teine, muu' ja mari umbal 'kaugem'. Sama soome-ugri tüvi on tõenäoliselt sõnades olema ja oma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi åmete 'lõpuks, ometi'.

paharet : pahareti : paharetti 'paha vaim, kurivaim, kurat, eriti põrgu kujutelmas väike kurat, sarviku abiline'
Vana liitsõna, mille esimene osis on paha ja teine osis on arvatavasti läänemeresoome tüvi, mille vaste võib olla reo. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja paharätte 'paharet (sõimusõna)', isuri paharätti 'vilets, armetu (sõimusõna)'.

pikkima : pikkida : pikin 'pekki v köögivilja ribadena lihasse v kalasse torkama'
← saksa spicken 'pekiribasid lihasse torkama'
Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste või teine samatüveline saksa sõna, pekk.

pitsu2 : pitsu : pitsut kõnek 'jalapink'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis pitsu1. Teisalt on arvatud, et laenatud võib olla hoopis teine tüvi mõnest germaani keelest, nt rootsi pyts '(väike) ämber, pang' ja tähendus on võinud olla algul 'ämbripink'.

plaan-2 liitsõnas plaanvanker 'suur, hrl kahe hobuse veetav veovanker'
○ laam-, laan-
← saksa Planwagen 'plaanvanker, presendiga kaetud vanker'
Saksa allikas on liitsõna: Plane 'veekindel purjeriie, present' + Wagen 'vanker'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud, murretes on kasutatud ka ainult esimese osisega vorme, nt plaan, plaanik 'plaanvanker'.

poom1 : poomi : poomi 'laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks; puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks'; van 'pakk v pikk puu töövahendina v seadeldise osana'
◊ poom-2
← alamsaksa bōm 'puu; tõkkepuu; tulepuu; hoob'
Liitsõna poomvill laenamisel on teine osis tõenäoliselt tõlgitud, ← alamsaksa bōmwulle 'puuvill' ( wulle 'vill')

praegu 'kõnelemise v kirjutamise hetkel v seda hetke hõlmaval lühemal v pikemal ajalõigul, nüüd'
● vadja paraikaa, paraikoo 'praegu; (otse)kohe; parajasti, just praegu'
soome paraikaa 'parajasti, parasjagu, just sel hetkel'
isuri paraikoi 'nüüdki, parajasti, parasjagu'
Kuluvorm sõnaühendist, mille esimene komponent on olnud sõna paras tüvi ja teine aeg. Praegune määrsõna on olnud mitmuse oleva või sisseütleva käände vorm. Ühendi eri variante võib leida veel murretest, nt para-aegu, paraegu, parago, paregu.

priske : priske : prisket 'vormikalt täidlane, tüse'; van 'elujõuline'; kõnek 'suur, tõhus, rikkalik, tugev, tubli'
○ (p)risk
← alamsaksa vrisch 'noor, värske, rõõmus'
Eesti keelest on laenatud vadja priski 'priske, tüse, rammus' ja isuri priski 'priske'. Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant, värske.

põder : põdra : põtra 'Euraasia ja Põhja-Ameerika metsaala suur pikkade jäsemete ja kõrge turjaga sõraline (Alces alces)'
? ← balti *bendra-
leedu bendras 'ühine; osanik, kaaslane'
läti biedrs 'kaaslane, sõber'
? ← balti *braidis
leedu briedis 'hirv, põder'
preisi braidis 'hirv, põder'
● liivi põ’ddõr(z) 'põder'
vadja põdra 'põder'
soome peura '(metsik) põhjapõder; hirv'
Aunuse karjala pedru 'hirv; põder'
lüüdi pedr 'hirv'
vepsa pedr 'hirv, põder'
Tüve ehitus viitab laenamisele. Esimese võimaliku laenuallika puhul ühendab tähendusi asjaolu, et loomi püüti koos ja saak oli ühine, balti keelte tähendused ei viita siiski otse looma(de)le. Teine laenuallikas on häälikuliselt kaheldav.