Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 207 artiklit, väljastan 30.
ahistama : ahistada : ahistan 'kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama; vaevama, piinama, rusuma, painama; ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama'
← soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, kus võib olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis sõnast ahas.
ajama : ajada : ajan 'kuhugi liikuma sundima; midagi tegema sundima; tagant kihutama'
◊ aelema, ajend
? ← indoeuroopa *aǵ-
vanaindia ájati 'ajama'
avesta azaiti 'ajama; ära viima'
ladina agere 'ajama'
● liivi a’ijjõ 'jahtida, ajada; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla'
vadja ajaa 'ajada, minema sundida; püüda, otsida; eraldada; sõita'
soome ajaa 'ära ajada; viia, sundida; juhtida, sõita'
isuri ajjaa 'hobust sundida, hobusega sõita; ära ajada'
Aunuse karjala ajua 'sõita; ajada'
lüüdi ajada 'hobusega sõita; purjetada, sõuda; suusatada; taga ajada'
vepsa ajada 'sõita; (taga) ajada'
saami vuodjit 'sõita, reisida'
udmurdi uji̮ni̮ 'ajama, taga ajama'
komi vojni̮ 'põgenema; kiiresti ära viima'
idamansi wojt- 'taga ajama'
Indoeuroopa laen on kaheldav häälikulistel põhjustel. Vt ka ait, laajama.
astuma : astuda : astun 'paari sammu võrra kuhugi liikuma; sammuma, kõndima; midagi tegema hakkama'
● liivi astõ 'astuda'
vadja asattaa 'astuda'
soome astua 'astuda'
isuri astua 'astuda'
Aunuse karjala astuo 'astuda'
lüüdi astuda 'astuda'
vepsa astta 'astuda'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas askel.
asuma : asuda : asun 'paiknema; minema v tulema, end sisse seadma; tegema hakkama, alustama' ase
● vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asua '? asuda, olla'
soome asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pingutusnöörile)'
avama : avada : avan 'lahti tegema, läbitavaks tegema; käiku, kasutusse andma; lahti mõtestama'
◊ avar
● liivi ovātõ 'avada, lahti teha'
vadja avata 'avada, lahti teha'
soome avata 'avada, lahti teha'
isuri avada 'avada, lahti teha'
Aunuse karjala avata 'avada, lahti teha'
lüüdi avaitta 'avada, lahti teha'
vepsa avaita 'avada, lahti teha'
? ersa aŋkśema 'jääauk, lahvandus'
? mokša ańćəma 'jääauk, lahvandus'
handi eŋk- 'lahti tegema, lahti võtma; riidest lahti võtma'
mansi āŋχwi '(nööpe) lahti tegema; riidest lahti võtma; nülgima'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et sama tüvi on sõnas auk. Kirjakeelde on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud tuletised avardama ← soome avartaa 'avardada, suurendada, laiendada', avarduma ← soome avartua 'avarduda, suureneda, laieneda'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja avaro 'avar'. Vt ka abi-2, ahvatlema, au.
eetma : eeta : eedan 'ette panema, ettepanekut tegema'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulsskeelendiks on võinud olla ette panema, esi, panema.
ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
◊ ehitama
● liivi ē’ḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh1g-i̯e, *jeh1g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.
eksima : eksida : eksin 'õigelt teelt kogemata kõrvale kalduma; kuhugi juhuslikult sattuma; viga tegema, ebatäpselt v vääralt tegema, käituma vms'
○ lõunaeesti essümä
● liivi jeksõ 'eksida; segi minna'
vadja öhsüä 'eksida'
soome eksyä 'eksida'
isuri öksüä 'eksida'
Aunuse karjala üöksüö 'eksida'
lüüdi üöstüdä 'eksida'
On arvatud, et läänemeresoome tuletis eitustegusõna tüvest, ei. Eesti keelest on laenatud eestirootsi äksnas 'ära eksima, eksiteele sattuma'.
erutama : erutada : erutan 'tunnetele, meeltele, kujutlustele tugevasti mõjuma, meeli üles kihutama, ärevaks, rahutuks tegema; virgutama, õhutama, ergutama, stimuleerima' erev
haigutama : haigutada : haigutan 'unisusest, väsimusest, igavusest vms põhjustatud tahtmatut sügavat lahtise suuga hingamisliigutust tegema'
● vadja aikotõlla 'haigutada'
soome mrd haikotella 'haigutada'
isuri haigoidella 'haigutada'
Aunuse karjala haikostella 'haigutada'
lüüdi haikostazeta 'haigutada'
vepsa haikostadas 'haigutada'
Läänemeresoome tüvi.
harima : harida : harin 'maad viljelema, külviks ette valmistama; puhtaks tegema, puhastama; arendama' hari
heegeldama : heegeldada : heegeldan 'pikavarrelise konksus otsaga nõelaga niidist v lõngast silmuselist kudet tegema'
○ eigeldama, hekeldämä, häägeldama, hääkeldama
← alamsaksa hekelen 'heegeldama'
Teisalt on arvatud, et hilisem laen, ← saksa häkeln 'heegeldama'. Saksa sõna on tuletis samast tüvest, mis on sõna haak laenuallikas.
helpima : helpida : helbin 'vedelat v vähe närimist nõudvat toitu (kiiresti) lusikaga sööma'; mrd 'midagi kiiresti tegema'
Tundmatu päritoluga tüvi.
huugama : huuata : huugan 'ühetoonilist häält tegema; vuhinal põlema, lõõmama; hõõguvalt valutama'
◊ huukama
● liivi ūgõ 'unnata, ulguda, mühiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huikama.
hõlvama : hõlvata : hõlvan 'omaseks ja kasulikuks tegema'
1970. aastatel loodud tehistüvi.
hõõruma : hõõruda : hõõrun 'peale surudes, muljudes edasi-tagasi liigutusi tegema'
● liivi ȭrõ 'hõõruda, nühkida; küürida'
vadja heertaa, õõroa, õõrtaa 'hõõruda; masseerida'
soome hieroa 'hõõruda, nühkida; masseerida; segada, kloppida'; van 'määrida'
isuri heeroja 'hõõruda, nühkida; masseerida; segada, kloppida'
Aunuse karjala hieruo 'hõõruda; määrida'
lüüdi hieroda 'hõõruda; küürida'
vepsa herotada 'hõõruda; pühkida'
? udmurdi šer 'luisk'; šeri̮ni̮ 'teritama'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi.
hälisema : häliseda : hälisen 'lärmi, kära, halinat tegema'
← soome hälistä 'lärmata, käratseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kuusalu murrakus esinev äliseda 'häälitseda' on ilmselt samuti soome laen.
hämmeldama : hämmeldada : hämmeldan 'segadusse ajama, kohmetuks tegema'
● vadja hämmentää 'segada, liigutada (suppi); segada, häirida'
soome hämmentää 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
isuri hämmendää 'segada, liigutada (suppi)'
Aunuse karjala hämmendeä 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
vepsa hämeta 'segada, liigutada'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas hämar. Sõna algne tähendus on säilinud sugulaskeeltes. Vt ka hämmastama.
hüvitama : hüvitada : hüvitan 'heaks tegema, tasuma'
← soome hyvittää 'hüvitada, heastada; korvata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis tüvest hüva.
inetama : inetada : inetan 'koledaks, näotuks tegema'
◊ inetu
● vadja inõa 'jälk, ilge, vastik'; inota 'jälestada'
soome inho 'vastikus, jälkus'; inhota 'põlata; jälestada'
isuri inho 'vastikus, jälkus'; inhota 'põlata; jälestada'
karjala inha 'vilets, õnnetu'
Läänemeresoome tüvi.
itsi väljendis itsi tegema 'säru, vingerpussi tegema'
← saksa Hitze 'kuumus, palavus'
jagama : jagada : jagan 'osadeks tegema; midagi mitmele v paljudele andma; kellegagi midagi ühiselt kasutama'
◊ jae, jagelema, jaoks, jaotama
● liivi ja’ggõ 'jagada; jaotada; anda'
vadja jakaa 'jagada; jaotada; anda'
soome jakaa 'jagada; jaotada'
isuri jakkaa 'jagada; jaotada'
Aunuse karjala jagua 'jagada; jaotada'
lüüdi ďagada 'jagada; jaotada'
vepsa jagada 'jagada; jaotada'
saami juohkit 'jagada; jaotada'
ersa javoms 'jagama; jaotama'
mokša javəms 'jagama, lahutama; jagunema, lahku minema'
udmurdi ľuki̮ni̮ 'jagama; jaotama'
komi jukni̮ 'jagama; jaotama'
? lõunahandi jaχəl 'haru'
? idamansi jåχtit 'kukla ja kaela piir'
? neenetsi jaχa- 'nülgima; tükeldama'
? eenetsi ďoha- 'tükeldama'
? nganassaani ďegətə- 'tükeldama'
? sölkupi ćak͔ǝ- 'tükeldama'
? kamassi ťåγār- 'lõikama'
? matori čagə- 'välja lõikama'
Läänemeresoome-permi või koguni uurali tüvi.
jahvatama : jahvatada : jahvatan 'jahuks tegema, jahuks v pulbriks peenestama'
○ lõunaeesti jauhatama
◊ jahu
● liivi jo’vvõ 'jahvatada'; jo’v 'jahu'
vadja javaa 'jahvatada'; javo 'jahu'
soome jauhaa 'jahvatada'; jauho(t) 'jahu'
isuri jauhaa, jauhattaa 'jahvatada'; jauho 'jahu'
Aunuse karjala jauhuo 'jahvatada'; jauho 'jahu'
lüüdi ďahvattaa 'jahvatada'; ďauh 'jahu'
vepsa jauhta 'jahvatada'; jauh 'jahu'
ersa jažams 'jahvatama; purustama'
mokša jažams 'purustama; jahvatama'
mari joŋə̑štaš 'jahvatama'
Läänemeresoome-volga tüvi.
jonklema : jongelda : jonklen 'jõnkse tegema, vonklema' jonks
joovastama : joovastada : joovastan 'purju panema, joobnuks tegema; vaimustusse viima, väga kaasa kiskuma' jooma
jorrama : jorrata : jorran 'madalat põrisevat heli v häält tegema' jorisema
jukerdama : jukerdada : jukerdan 'jändama; töökorrast ära olema, tembutama, streikima'
← baltisaksa juckern 'jama ajama; nöökama, tögama; midagi pealiskaudselt, oskamatult tegema'
jätkama : jätkata : jätkan 'midagi edasi tegema; pikendust külge panema'
● liivi jatkõ 'pikendada; keevitada'
vadja jatkaa, jatkoa 'pikendada; keevitada'
soome jatkaa 'jätkata; pikendada; keevitada'
Aunuse karjala jatkua 'pikendada; jätkata'
lüüdi ďatkata 'pikendada'
vepsa jatkata 'pikendada; jätkata'
saami joatkit 'pikendada; jätkata'
Läänemeresoome-saami tüvi.
kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
○ lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
◊ kaev
● liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi kō 'labidas; aer'.
kantsel : kantsli : kantslit 'kiriku kõnetool; kõnepult'
← saksa Kanzel 'kiriku kõnetool'
Ka samatüveline tegusõna kantseldama võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa abkanzeln, van kanzeln 'peapesu tegema, läbi pragama; kantslist kuulutama'.
kastma : kasta : kastan 'pinnast veega märjaks, niiskeks tegema, midagi vedelikuga niisutama; lühikeseks ajaks vedeliku sisse panema; (sademete, vedeliku kohta:) märjaks muutma; kerkimapanekuks tainast sõtkuma'
● liivi kastõ 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
vadja kassaa 'märjaks teha, niisutada; likku panna'
soome kastaa 'sisse (märjaks) kasta; märjaks teha, niisutada; ristida'; mrd kasi 'kaste; niisutus'
isuri kastaa 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
Aunuse karjala kastua 'märjaks teha, niisutada'
lüüdi kastada 'märjaks teha, niisutada; ristida'
vepsa kastta 'märjaks teha, niisutada'
Inari saami kásániđ 'niiskuda'
handi kăᴧ 'kaste'
? läänemansi kɔ̄ťəľ liitsõnas kɔ̅ťəľ-wüť 'kaste(vesi)'
Soome-ugri tüvi. kastma oma läänemeresoome vastetega on tuletis, tuletusliideteta tüvi on murdesõna kasi 'kevadine niiskus mullas' ja soome mrd kasi.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |