[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

amet : ameti : ametit 'ülesannete kompleks, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab ka tasu; (elu)kutse, kutseala; teenistus-, töökoht; tegevus, töö'
○ am(m)at, ammet, anep
← alamsaksa ammet 'käsitöö; tsunft; amet'
Peamiselt Läti piiri ääres levinud murdevariante amat, ammat on võinud mõjutada läti keel või need on laenatud läti keelest, ← läti amats 'amet, töökoht'. Eesti keelest võivad olla laenatud eestirootsi ammet, ammbet, ambäit 'amet, töö, tegevus'.

leib : leiva : leiba 'hrl juuretise abil hapendatud ning kergitatud (rukkijahu)taignast küpsetatud toit; toit, elatis, sissetulek, teenistus'
← alggermaani *χlaiƀa-z
vanaislandi hleifr 'leivapäts v juusturatas'
gooti hlaifs 'leib'
saksa Laib 'leivapäts, juusturatas'
● liivi lēba 'leib'
vadja leipä 'leivatainas, leib; (kasvav v koristatud) vili'
soome leipä 'leib; elatus, toimetulek'
isuri leibä 'leib'
Aunuse karjala ľeibü 'leib; toit, ülalpidamine; vili'
lüüdi leib 'leib; leivavili'
vepsa ľii̯b, ľeib 'leib; leivavili'

rubla : rubla : rubla ~ rublat 'Venemaa ja Valgevene rahaühik; raha, palk, teenistus'
○ rubel, ruubel, rupl, ruubli
← vene rubl’ 'rubla'

sohk : sohi : sohki 'pettus; petis'; mrd 'teenistus, äri; kõrval-, lisateenistus'
? ← vene kõnek žoh 'petis, kelm, tüssaja'
Teisalt võib olla saksa laenu (t)soht variant, ← saksa Zucht 'tõug, sort'. On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

teener : teenri : teenrit 'kellegi teenistuses olev (meessoost) isik; kellegi v millegi huvides andunult tegutsev inimene'
○ teender
← alamsaksa dēner 'teener'
Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, teenima ja teenistus .

teenima : teenida : teenin 'elatist hankima, palka saama; ametis olema; kellegi kasuks töötama; (kultuslikult) austama; midagi pälvima'
← alamsaksa dēnen 'teenima, teenistuses olema; kohustust täitma, makse maksma'
Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, teener ja teenistus. Eesti keelest on laenatud vadja teeniä 'teenida'.

teenistus : teenistuse : teenistust 'palk vm tasu; amet, töökoht; sõjaväekohustuse täitmine; usutalitus jumala(te) austamiseks; olukord, kus ollakse kellegi käsualune, juhitav jne'
← alamsaksa dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; teene; kohustus, maks, andam, pidusöök ametisse asumisel (kohustusena); teener'
Laenule on lisatud liide -us, vanas kirjakeeles esinevad ka selle liiteta teenst, deenst, deenist 'teenistus, teenimine'. Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, teener ja teenima. Eesti keelest on laenatud vadja teenisüs 'teenistus' ja isuri tienistüs 'teenistus'.

töö : töö : tööd 'inimese mis tahes tegevus, millega ta loob endale elatusvahendid, vaimset v füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; selle tegevuse tulemus; teenistus, amet, ametikoht; millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine'
● liivi tīe 'töö, sihipärane tegevus'
vadja töö 'töö, sihipärane tegevus'
soome työ 'töö, sihipärane tegevus; ülesanne; amet, töökoht; töö tulemus, teos; tegu'
isuri töö 'töö, sihipärane tegevus; käsitöö'
Aunuse karjala tüö 'linakiud, töödeldav lina v kanep; lina- v kanepitaim; töö, sihipärane tegevus'
lüüdi ťüö, tüö 'lina, kanep, takk; ketramiseks valmis lina'
vepsa ťö 'töö, sihipärane tegevus; heie, takud'
ersa ťev 'töö, tegevus; asi, asjaolu, asjalugu, vajadus; tegu; ülesanne'
mokša ťev 'töö, tegevus; asi, asjaolu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani või indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← alggermaani *tew- või ← indoeuroopa *dew- 'tegema', puuduvad aga andmed sellest tüvest tuletatud nimisõna kohta, mis võiks olla otsene laenuallikas.