[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kakerdama : kakerdada : kakerdan '(hane, kana kohta:) kaagutama; ebakindlalt käima'; mrd '(seljas) tallama, paaritama; kohmitsema, pusima'
● liivi kākouļ, kākuļ 'teatud veelind'
soome kaakkuri, mrd kakkuri, kaakkeri, kaako(nen), kakara, ka(a)kertaja 'punakurkkaur'; mrd 'järvekaur; koovitaja'
lüüdi kakaťťš́(u) 'järvekaur'
vepsa kakač 'kaur'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti murreteski esineb mitmesuguseid seda tüve sisaldavaid veelindude nimetusi, nt kakar, kakard, kakardaja, kakerdaja. Vt ka kagu.

koskel : koskla : kosklat 'parti meenutav veelind (Mergus)'
● soome koskelo 'koskel'
isuri koskelo 'koskel'
Aunuse karjala koskelo 'koskel'
lüüdi koskel 'koskel'
? komi kosi̮ś 'teatud parti meenutav lind, sõtkas [?]'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.