[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

arvama : arvata : arvan 'tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama, teatud seisukohal olema; kellekski, millekski v mingisuguseks pidama; määrama v suunama; olulise teguri v asjaoluna silmas pidama; mõistatama' aru1
● liivi arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arvata '(ära) arvata'

kuub : kuue : kuube 'pintsak; pikem hõlmadega meeste ja naiste pealisriie'; mrd 'seelik, kleit'
Tõenäoliselt alamsaksa laen, kuigi allikaks sobivat sõna ei ole keskalamsaksa keelest kirja pandud. Teada on vastav keskülemsaksa sõna schūbe 'naiste seelik või mantel'.

küsima : küsida : küsin 'lausuma vastust oodates ja midagi teada tahtes; paluma, taotlema'
○ lõunaeesti küsümä
● liivi ki’zzõ 'küsida'
vadja tšüsüä 'küsida; paluda, manguda, nõuda; manitseda, noomida; käskida'
soome kysyä 'küsida'
isuri küssüüä 'paluda; palvetada; küsida'
Aunuse karjala küzüö 'küsida'
lüüdi küžüdä 'küsida'
vepsa küzuda 'küsida'
saami gahčat 'küsida'
ersa kevksťems 'küsima'
mokša kiźəf́ťəms 'küsima'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

mõõtma : mõõta : mõõdan 'ühe suuruse suhet teise, ühikuks võetud suurusesse määrama; teatud määra järgi andma v jagama; arvustavalt, hindavalt silmitsema'
● vadja mõõttaa 'mõõta'
Tõenäoliselt tuletis sõnast mõõt. On peetud eraldi germaani laenuks, kuid häälikuliselt sobivat vana germaani tegusõna ei ole teada, germaani tegusõnas on lühike vokaal: alggermaani *metan-. See tegusõnatüvi on laenatud sõnas mõtlema. On peetud ka nooremaks, alamsaksa laenuks, ← alamsaksa meten 'mõõtma'.

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
? ← alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
● vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

oskama : osata : oskan 'midagi õppinud olema; mingit võimet valdama, millekski võimeline olema'
◊ osav
● liivi vȯzzõ 'tabada, kohata, kohtuda'
vadja õzata 'osata'
soome osata 'osata, teada; teed leida'
isuri osada 'osata'
Aunuse karjala ozata 'tabada, sattuda; juhtumisi ette tulla; haigeks jääda, valutama hakata'
lüüdi ozaitta 'sattuda, (märki) tabada'
vepsa oze͔ita 'märki tabada; arvata, mõistatada; meele järele olla; sattuda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest osa. k on astmevahelduslike sõnade eeskujul lisatud häälik.

piim : piima : piima 'imetajate emasisendi näärmetest erituv valge nõre, millest toituvad vastsündinud järglased'
? ← balti *pijimas
leedu pyti 'märjaks saama; lüpsma, piima andma hakkama'
● vadja piimä 'piim'
soome piimä 'hapupiim'
isuri piimä liitsõnades pettopiimä, pettüpiimä 'petipiim'
karjala piimä 'hapupiim'
Balti nimisõna ei ole teada, allikaks on rekonstrueeritud oletatav tuletis lüpsma hakkamist tähistavast tegusõnast. On peetud ka indoiraani laenuks, ← tüvi, mille vasted on nt avesta payō- 'piim', paēman- 'emapiim', pärsia pēm 'piim'. See oletus on ebakindel nii läänemeresoome sõna kitsa leviku tõttu kui ka häälikulistel põhjustel. Karjala vaste on ilmselt soome keelest laenatud. Vt ka mimm.

pinn : pinni : pinni 'vasara õhem ots; rooli käepide'; mrd 'nael'
← alamsaksa pin, pinne 'väike nael, teravik, (puu)nael, kingsepanael, pulk'
← saksa Pinne 'väike nael; aeru (v rooli) käepide'
Samatüveline tegusõna pinnima 'rauda õhemaks (ja teravaks) taguma, midagi sitkemaks, pehmemaks v tihedamaks taguma; pealekäimise, surveavaldamisega midagi teada saada püüdma' võib olla samuti laenatud, ← saksa pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pinn 'vikatit pinnima, külmalt taguma, et teravamaks saada'. Vt ka pinnima.

pärre : pärde : pärret 'barjäär, tõkkepuu, kaitsevõre'
On arvatud, et võib olla soome laen, laenuallikas ei ole teada. Võib olla hoopis rootsi või saksa laen, ← rootsi spärr 'tõke, piire, takistus, barjäär' või ← saksa Sperre 'barjäär, sulg, tõke; tõkkepuu'.

pöial : pöidla : pöialt 'käe esimene kõige lühem ja jämedam sõrm, millel on vaid kaks lüli kolme asemel'
● liivi pēgal 'pöial'
vadja peiko, peukko, peukolo 'pöial'
soome peukalo 'pöial'
isuri peikalo, peukolo 'pöial'
Aunuse karjala peigalo 'pöial'
lüüdi peigal 'pöial'
vepsa peigol, peiguu̯ 'pöial'
Võib olla ebareeglipärane tuletis soome-ugri tüvest, mille vasted on saami bealgi 'pöial; suur varvas', ersa peľka 'pöial; suur varvas', mokša päľχkä 'pöial', udmurdi pe̮li̮ 'pöial', komi pev 'pöial'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *beugVlō-, *beugVla-, mis on tuletatud tegusõnast *beug- 'painduma', laenuallikaks sobivat nimisõna ei ole teada.

rass : rassi : rassi 'suurte teravatipuliste lehtedega hallikas pehmekarvane rannikualade rohttaim (Cynoglossum)'; mrd 'takjanupp'
○ krass, (k)räss
On oletatud, et võib olla alamsaksa laen, allikaks mõni tegusõnast krassen, kratzen 'kraapima, kratsima, kriimustama' tuletatud nimisõna. Saksa keeles esineb seda tüve sisaldavaid taimenimetusi, nt saksa Kratzdistel 'ohakas'. Otsene laenuallikas ei ole teada.

sama : sama : sama 'juba teada olev, mainitud, sellega identne; ühesugune'
◊ samuti
← alggermaani *samaz, *saman-
rootsi samme, samma 'sama'
gooti sama 'sama'
vanaülemsaksa samo 'sama'
● vadja sama 'sama, samasugune'
soome sama 'sama, samasugune'
isuri sama 'sama, samasugune'
Aunuse karjala sama 'sama'
lüüdi sama 'sama, samasugune'

seal (osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal; osutab eespool juba mainitud, teada olevale kohale, olukorrale) see

siit (osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale, kust midagi lähtub; osutab eespool mainitud, teada olevale (v mainitavale) kohale v millelegi muule, kust midagi lähtub) see

sool1 : soola : soola 'vees hästi lahustuv kibeka maitsega kristalne aine, mida kasutatakse maitseainena ja konserveerimisvahendina, naatriumkloriid'
← indoeuroopa *sal-
ladina sal 'sool'
vene sol’ 'sool'
● liivi sūol 'sool'
vadja soola 'sool'
soome suola 'sool'
isuri soola 'sool'
Aunuse karjala suolu 'sool'
lüüdi suol 'sool'
vepsa sol 'sool'
Täpset laenuallikat ei ole teada. Rööpselt on laenatud kaugemate sugulaskeelte sõnad: ersa sal 'sool', mokša sal 'sool', udmurdi si̮lal 'sool', komi sol 'sool'. Võib olla rändsõna.

teadma : teada : tean 'informatsiooni omama, milleski selgusel, kindel olema; (ära) tundma, tuttav olema; oskama; taipama, märkama'
◊ täos
● liivi tīedõ, tieudõ 'teada, informatsiooni omada'
vadja täätää 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla; osata; ennustada'
soome tietää 'teada, tunda; aimata, taibata; ennustada; põhjustada, kaasa tuua'
isuri tiitää 'teada, informatsiooni omada; ennustada; osata'
Aunuse karjala tiediä 'teada, informatsiooni omada; osata; (ära) tunda, tuttav olla; kogeda; ennustada; tähendada'
lüüdi ťiettä 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla'
vepsa ťeta 'teada, informatsiooni omada; osata; asja tunda; uskuda (nt jumalat)'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tee1, sõna algne tähendus võis seega olla 'teed juhatama; teed leidma'. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. (Sama germaani tüve on pakutud seedima laenuallikaks.) Kirjakeelne tüvevariant lähtub erandlikult neist murretest, kus pikk vokaal on diftongistunud, murretes esineb ka algsemaid, pika vokaaliga tüvevariante täädmä, teedmä. Määrsõna täos on sellest tüvest tuletatud nimisõna *tääd seesütleva käände vorm.

teine : teise : teist 'järgarv põhiarvust 2; keegi või miski, kes v mis ei ole sama kui teada olev v mainitu; keegi v miski varem mainitu; miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune; üks kahest; mõni' too

tiib : tiiva : tiiba '(loomadel, peamiselt lindudel ja putukatel) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund; õhus v vees liikumist võimaldav moodustis v sõiduki osa; millegi külgmine v väljaulatuv osa'
○ lõunaeesti siib
● liivi tībõz '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
vadja siipi '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
soome siipi '(linnu, liblika) tiib; miski seda meenutav'
isuri siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
Aunuse karjala siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
lüüdi šiib '(linnu) tiib; miski seda meenutav; (linnu)sulg; uim'
Läänemeresoome tüvi. Kuna tüve alguse t-le vastab enamikus läänemeresoome keeltes ja ka lõunaeesti murretes s, on tõenäoliselt tegemist laenuga, vrd nt teivas, kuid laenuallikas ei ole teada. Vt ka tiidakil.

tuhknai 'suure kiiruga'
? ← vene dogonjáj! 'jõua järele, võta kinni, püüa!'
On ka oletatud, et laenatud venekeelsest sõnaühendist vene duh gonjáj 'hing, kihuta'. See ei ole usutav, sest ei ole teada, et vene keeles niisugust väljendit kasutataks.

tundma : tunda : tunnen 'aistinguid vastu võtma, organismi seisundeid tajuma; (hingelist elamust) kogema, läbi elama; aduma, (ette) aimama; mingit valdkonda teadma, millegi kohta teadmisi omama; kedagi v midagi mingi omaduse vms järgi teadma; kellegagi varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema; teadma v aru saama, kellega on tegu; kellegi olemust teadma ja mõistma'
◊ tunnistama, tuttav
● liivi tundõ 'aistinguid vastu võtta; tuttav olla, ära tunda; (üles) tunnistada'
vadja tuntõa 'tuttav olla, ära tunda; teada; kogeda; osata'
soome tuntea 'aistinguid vastu võtta; kogeda, läbi elada; teada; ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista'
isuri tuntia 'ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; osata'
Aunuse karjala tundie, tuta 'tuttav olla, ära tunda; teada; (millestki) aru saada; osata'
lüüdi tutta, tuta 'tuttav olla, ära tunda'
vepsa tuntta 'teada; tuttav olla'
saami dovdat 'tunda; nõustuda, (üles) tunnistada'
udmurdi todi̮ni̮ '(ära) tundma; tajuma, kogema; teadma, oskama'
komi te̮dni̮ 'teadma; ära tundma; ära arvama, ära lahendama; ette nägema (üleloomuliku võimena)'
ungari tud 'teadma; oskama; suutma; saama, võima'
neenetsi tumtǝ- 'tuttav olema, ära tundma'
eenetsi tudu- 'teada saama, ära arvama, ära tundma'
nganassaani tumtǝ- 'ära arvama; meenutama'
kamassi tə̑mnə- 'teadma'
matori tumdǝ- 'ära tundma, märkama'
Uurali tüvi. tuttav on vana konsonanttüveline oleviku umbisikulise tegumoe kesksõna (< *tunt-ta-βa). Osa selle tüve tuletisi on keeleuuenduse ajal soome keelest kirjakeelde laenatud, nt tunnustama ← soome tunnustaa '(üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; (kõrgelt) hinnata; väljendada, avaldada'. Tuletise tunne kirjakeelset tähendust on mõjutanud soome tunne 'emotsioon, tundmus; taju(mine); (vaistlik) teadmine, aimdus'.

tuttav : tuttava : tuttavat 'varasemate kokkupuudete põhjal tuntud v teada, varem nähtud, kohatud v kogetud; inimene, keda isiklikult tuntakse' tundma

täos mrd 'tallel, tagavaras, teada' teadma

uurima : uurida : uurin '(tähelepanelikult jälgides) püüdma midagi välja selgitada v teada saada'
◊ uurakil, uure
● vadja uurtaa 'uuristada, uuret lõigata; õõnestada'
soome uurtaa 'uuristada'
Aunuse karjala uurdua 'uuristada; üle uhtuda'
lüüdi uurtta 'uuristada'
vepsa urda 'uuristada'
Võib olla tuletis samast tüvest, millest võib olla tuletatud ka urg.