[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

läga : läga : läga 'vedel pori, löga; vedel virtsataoline sõnnik'
◊ pläga
● soome mrd läkä 'lima, röga, tatt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades loga, logisema, löga, pläkerdama. Vt ka läkk, laga1.

löga : löga : löga 'püdel mass, sodi, pori, lödi'
◊ plöga
● soome mrd lökä 'lima, röga; mustus, sopp; muda; vedel väljaheide'
karjala lökä 'lima, röga, tatt, ila'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas läga, löma. Vt ka laga1.

nada- liitsõnas nadahein 'sooldunud pinnasel kasvav kasteheina meenutav kõrreline püsik (Puccinellia)'
← soome nata 'aruhein (Festuca)'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpul botaanikatermini osana. Kooliõpikute jaoks loodud taimenimetus nadahein tähendas esialgu 'lamba-aruhein (Festuca ovina)', hiljem anti see nimetus taimeperekonnale Puccinellia. Soome sõna võib olla murdetüve natt 'tatt' vaste, natt2.

natt2 : nati : natti '(juukse)tutt, juuksed, (loomal) kukla-, turjakarvad; turi, krae'
On oletatud, et sama tüvi mis murdesõnas natt (: nata ~ nati) 'tatt', toimunud on tähendusnihe 'tatt' > 'nina' > 'nägu' > 'juuksed'. Sel juhul läänemeresoome või koguni uurali tüvi, mille vasted on vadja natta 'tatt; meremuda, -kõnts', soome mrd natta 'limane kiht (vedeliku peal); kelme, kile, õietolmukiht vee peal, pehme sammal vee peal, lima', isuri natta 'merelima, limased (vee)taimed, adru', karjala noatta '(hapupiimale moodustunud) kiht, kelme',?Inari saami njetti 'muda',?neenetsi nadᵊm 'tatt',?eenetsi nariŋa- 'nuuskama' ja?nganassaani noudiʔ-, noudir- 'nuuskama'. Vt ka nada-, natt3.

natt3 : nati : natti 'nadikael, tatikas'
Võib olla sama tüvi mis murdesõnas natt 'tatt', natt2, ülekantud tähenduses. Välistada ei saa ka laenamist rootsi keelest, ← rootsi knatte, mrd knatt 'poisu, poisipõnn, jõnglane'; mrd 'väikesekasvuline inimene v loom'.

nohu : nohu : nohu 'nina limaskesta põletik'
● soome nuha 'nohu'
Tõenäoliselt tuletis nohisema tüvest. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *snuza-, mille vaste on rootsi snor 'tatt', või ← alggermaani *χnuzan-, mille vaste on vanaislandi hnøri 'aevastus, nuuskamine, tatt'.

nõlg : nõle : nõlge 'nina ja neelu limaskesta mädapõletikuga ning ninast erituva mädase nõrega äge nakkushaigus peamiselt noorhobustel'; mrd 'tatt'
● liivi noļg 'lima, röga; jäänus'
soome van srmt nolki 'lima, röga, sülg'
Aunuse karjala ńolgi 'sülg, ila; (kala) lima'
lüüdi ńolg(u) 'sülg; (kala) lima'
saami snuolga 'tatt'
ersa nolgo 'tatt'
mokša nolga 'sülg; tatt'
ungari nyál 'sülg, ila'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud.

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
? ← alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
? ← saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

röga : röga : röga 'hingamisteede väljaköhitav eritis'
● lüüdi rögä 'tatt'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas rögisema. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane samatähenduslik tüvi, mille vasted on liivi gregād 'röga, sülg', vadja räkä, hrv rätšä 'tatt; röga', soome räkä 'tatt; sülg', isuri rägä 'tatt', Aunuse karjala regä 'tatt', lüüdi regä 'tatt' ja vepsa rega 'tatt', samuti murdesõna räga 'röga, tatt; mustus'. On ka oletatud, et räga ~ röga on germaani laen, ← alggermaani *χrǣkan-, mille vasted on vanaislandi hráki 'sülg' ja rootsi mrd råke 'sülg'. Vt ka rekk.

tatik : tatiku : tatikut 'pealt limase kübaraga kandseen (Suillus)' tatt

tatt : tati : tatti 'ninast erituv lima'; mrd '(limane) seen'
◊ tatik
● soome tatti 'puravik (Boletus)'
Läänemeresoome tüvi. Arvatavasti on 'lima' sõna algne tähendus, millest on kujunenud tähendus '(limane) seen'.

tolk1 : tolga : tolka 'miski (lõdvalt, vabalt, korratult) rippuv, ripnev, kõlkuv'
◊ tolgus, tolknema
● soome mrd tolkka liitsõnas räkätolkka 'ninast rippuv tatt'
isuri tolkka '(juukse-, karva-, villa)tutt'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt tilk. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåḷk 'terav ots, tipp'.