[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ilm : ilma : ilma 'pidevalt muutuv atmosfääri olek; maailm'
◊ ilma, ilmuma
● liivi īlma 'maailm', ilm, īlma 'ilma'
vadja ilma 'ilm; õhk; maailm', ilmaa 'ilma; tasuta; ilmaaegu'
soome ilma 'õhk; ilm', ilman 'ilma'
isuri ilma 'ilm', ilman 'ilma'
Aunuse karjala ilmu 'õhk; ilm', ilmai 'tasuta'
lüüdi ilm 'ilm; maailm', ilmai 'ilma'
vepsa iľm 'õhk', ilma 'ilma'
saami albmi 'taevas; lumetuisk', almmá 'ilma'
udmurdi in 'taevas', inmar 'jumal'
komi jen 'jumal; ikoon'
handi iləm 'maailm; õhk; ilm'
mansi ēləm 'aeg; ilm; õhk'
Soome-ugri tüvi. Määrsõna v kaassõna ilma on viisiütleva või omastava käände vorm.

ilma (kordab ja rõhutab ilmaütleva käände funktsiooni); 'maksuta, tasuta; nõnda, et midagi vajalikku pole' ilm

muidu 'vastasel juhul, vastasel tingimusel; tavaliselt, harilikult; teisiti; üldiselt; tasuta, ilma; niisama, lihtsalt' muu

prii : prii : priid 'vaba; tasuta'
○ rii
← alamsaksa vri 'vaba'