[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

latakas : lataka : latakat 'suur lai ja lame; suur tükk, lahmakas'; kõnek 'hoop'
◊ latikas
● vadja latakko 'välu, (rohune metsa)lagendik', latikkõ 'lame', latikka 'latikas'
soome lattea 'lame, lapik', mrd latikka 'väike latikas; mardikas v muu putukas'
isuri ladistusella 'muljuda, pigistada saada', ladikka 'väike särg v latikas'
karjala latakka 'lame, lapik', latikka 'putukas, mardikas; villasest lõngast tehtud pael'
lüüdi laťikko 'väike latikas'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, handi ᴧoptǝχ 'madal, lausik, lame', neenetsi lǝbta 'madal, tasane maa', eenetsi lota 'tasane maa', matori lapta 'madal', on sel juhul tõenäoliselt rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on sõnades litakas, lutakas. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani või balti laen, ← alggermaani *flata-z, mille vasted on vanaislandi flatr 'lame, tasane', vanarootsi flater 'lame, tasane', või ← balti tüvi, mille vasted on leedu platus 'lai, avar', läti plats 'lai, avar; kauge'.

tander : tandri : tandrit 'lahingupaik, võitlusväli; tegevusväli'
◊ tanner
← soome tantere, tanner 'väli, plats; tander; (tasane) maa'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka murretes, nt kirderannikumurrete sõnas tandermik 'tallermaa' ning Hiiu murrakute sõnades tanderdama 'tallama', tanderma 'tallermaa'. Tegemist on läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvega, mille vasted on ? isuri tandaroittaa 'ära määrida, mustaks sõtkuda', Aunuse karjala tanner '(kõvaks tallatud) maa; kuiv niit', lüüdi tander 'kõvaks tallatud maa', vepsa tandreh 'ära v maha tallatud koht', saami duottar 'tundur; tundra' ja võib-olla ka neenetsi tanǝʔ- 'tallama, sõtkuma', eenetsi tadduʔabo 'tallama, sõtkuma', kamassi tōńi- 'liikuma, rändama'.