[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hilja 'ajaliselt lõpu pool; pärast tavalist v määratud aega'
← alggermaani *silē(ja)n-
gooti (ana-)silan 'rahunema, vaikima'
vanainglise sāl-nes 'vaikimine'
● liivi mrd īlig 'aeglane'
vadja iľľaa 'tasa, vaikselt, vagusi; aeglaselt; hilja'
soome hiljaa 'hääletult, vaikselt, tasakesi; nõrgalt; summutatult; kumedalt'; hiljainen 'vaikne, tasane; rahulik; sõnaaher; vähenõudlik'
isuri hiljaa 'vaikselt, hääletult'; hiljain 'vaikne, tasane'
Aunuse karjala hiľľu, hiľľaine 'vaikne, tasane; aeglane'
lüüdi hiľ 'vaikne, tasane; aeglane'
vepsa hiľľ 'vaikne, tasane; aeglane'

huljuma : huljuda : huljun 'tasa õõtsuma, lainetama, heljuma'
● soome huljua 'loksuda; sulpsuda, solksuda'
Aunuse karjala huljahtoakseh 'loksuda, heljuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas heljuma.

inisema : iniseda : inisen 'tasa ühetooniliselt hrl läbi nina häälitsema'
● soome inistä 'iniseda; viriseda; piriseda'
Aunuse karjala inissä 'iniseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades irama, pinisema ja tinisema.

korvama : korvata : korvan 'puudust tasa tegema; asendama'
← soome korvata 'korvata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tüvest kõrv.

kubisema : kubiseda : kubisen 'millestki, kellestki tihedalt, tungil täis olema v neid rohkesti sisaldama'; mrd 'tasa, sosinal rääkima'
● soome mrd kupista 'koliseda, kolinal liikuda'
vepsa kubaita 'liikuda; sagida, kubiseda; virvendada, vilkuda'
Läänemeresoome tüvi.

kuss 'vait, tasa, rääkimata v häält tegemata'
← saksa kusch! 'kuss!'
Samatüveline tegusõna kussutama võib olla laenatud baltisaksa murdest, ← baltisaksa kuschen 'kussutama'.

kutu : kutu : kutut kõnek 'otsas, küps, omadega läbi'
← soome kuitti 'klaar, tasa; läbi, kutu'

luilutama : luilutada : luilutan 'tasa vaikselt laulma, laulvalt häälitsema'
● karjala luilettoa 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huilutama, huilgama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski läänemeresoome keeltes, nt vadja loilotus 'itk, itkulaul', soome loilottaa 'huilata, hõilata, rõkata', Aunuse karjala loilottua 'valjusti rääkida'.

luna : luna : luna 'lahti- v vabaksostmisel makstav summa v esemed'
← alggermaani *luna-z, *luna-
gooti lun 'lunaraha'
● vadja lunassaa '(välja) lunastada, (välja, ära) osta; (välja v ära) päästa; võlgu võtta'
soome lunnas (hrl mitm lunnaat) 'lunaraha'
isuri lunada 'lunastada'
Aunuse karjala lunnastua 'välja osta v lunastada; (kulusid) tasa teha'
Tõenäoliselt on tegusõna laentüvest läänemeresoome keeltes tuletatud.

soiguma : soiguda : soiun ~ soigun 'kestvalt, monotoonselt, tasa oigama'
● Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas oigama. On arvatud, et sõitma tüve variant.

sosisema : sosiseda : sosisen 'tasa rääkima; kahisema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nosima, posima, sisisema, susima, sorama.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
◊ tase, tasu
● liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tas’n, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

tase : taseme : taset '(veepinna) kõrgus, kõrgusaste, nivoo; millegi v kellegi arengu, suuruse, väärtuse jne aste' tasa

tasu : tasu : tasu 'töö v teenuse eest saadav v makstav rahasumma vm materiaalne väärtus; hüvitus, kompensatsioon; meelehea; kättemaks' tasa