[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
← balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
● vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

taarn : taarna : taarna 'kitsas püstloodis seintega kuristik'
Tõenäoliselt tüve tarn variant, algne taimenimetus on hakanud tähistama taime kasvukohta. Sõna on olnud tuntud vanemas murdekeeles ning on võetud kirjakeeles kasutusele geograafiaterminina.

tarn : tarna : tarna 'niiskeis ja soostunud kohtades kasvav kolmekandiliste vartega, tupetaoliste kitsaste lehtedega rohttaim (Carex)'; mrd 'kuluhein'
← algindoiraani *trna-
vanaindia tŕ̥ṇa- 'rohi, taim; õlg, kõrs'
saka tarra- 'rohi, hein'
● soome taarna, van srmt tarna 'mõõkrohi (Cladium)'; mrd 'tarn; soohein'; van srmt 'kastik (Calamagrostis)'
udmurdi turi̮n 'rohi; hein'
komi turun 'rohi; hein'
Võib olla ka pisut hilisem, algiraani laen. Vt ka taarn.