[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kara : kara : kara 'looma (härja) suguti; sellest valmistatud nuut v kantsik; kella v krapi tila'
● soome kara 'pulk, tapp; varras, varb, telg; kuivanud puu(oks)'; mrd 'lukukeel; (adra) vannaspuu; suguti'
Aunuse karjala kara 'noarood, vikati tera kinnitusosa'
lüüdi kara liitsõnas kara-oks 'puu (kuivanud) alumine oks'
Läänemeresoome tüvi.

kääv : käävi : käävi 'kangapool; poolikujuline rakumoodustis'
← vanavene *kěvĭ 'kääv'
vene cévka 'tapp; jooksmeluu; värtnapool'
● vadja tšäävi, tšääve 'kangapool, pool'
soome käämi 'mähis; kangapool, pool'
isuri käämü 'kangapool'
Aunuse karjala kiämi 'kangapool'
lüüdi kiäm 'kangapool'
vepsa käm(u) 'kangapool'

naga : naga : naga 'puupulk, prunt; (poisi)nolk, -jõmpsikas'
◊ nagamann
● vadja naka 'puupulk, prunt, tapp'
soome mrd naka 'paadi prunt; paadi vee väljalaskmise auk'
isuri naga 'prunt; kraan (nt õllevaadil)'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on peetud tüve nagi variandiks, sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted eesti keelest laenatud. nagamann on moodustatud liitelaadse elemendiga -mann.

näsa : näsa : näsa 'väike väljaulatuv ots, kühmuke, nibu; papill; (rist)pulk (käepidemena), räsa'
◊ näsu
● soome van srmt näsä 'nupp, ots, tipp'
karjala näsä 'teatud tapp, pulk'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka nasv ja näsi-.

tapp1 : tapi : tappi 'liidetava detaili eend; teatud tüüpi liide (puiduseotisena)'
← alamsaksa tappe 'punn, prunt, naga, kraan'
Ka samatüveline tegusõna tappima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa tappen 'vaadist õlut laskma, kõrtsis jooke müüma; prunti sisse taguma'. Eesti keelest on laenatud vadja tappi 'tapp' ja võib-olla ka isuri tappi 'tapp'.

tapp2 : tapi : tappi 'vangide edasisaatmine etappide kaupa; peatuskoht vahialuste küütimisel; relvastatud valve all edasi saadetav vangide salk'
← vene ètáp 'etapp; peatuskoht sunnitööle saadetavate vangide teel; vangide jalgsi edasitoimetamine etappide kaupa; saadetis vange'

tapp3 : tapu : tappu 'humal; muu vääntaim'
? ← alggermaani *tappiōn-
rootsi täppa 'maalapp, väike aiamaa'
● vadja tappu 'humal; humalaritv; tapuaed, humalaaed'
soome mrd tappo 'taraga ümbritsetud haritav maa, eriti humalaaed; humal'
? Aunuse karjala tapos 'elukoht'
On ka arvatud, et võib olla läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on veel ersa tapardams 'käärima, mähkima, mässima; vöötama' ja mokša tapərdams 'käärima, mähkima, mässima'.

tihv : tihva : tihva 'kangaspuudel kanga vahelike vahele pandav pulk v liist; vöösuga'
← alggermaani *stifta-
alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
vanaülemsaksa stift, steft 'pulk, tikk, oga, astel, tapp'
saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
● soome tiuhta 'vöösuga; vahelik (kangakudumisel); kanga vahelike vahele pandav pulk'
isuri tiuhta 'kanga vahelike vahele pandav pulk'
Aunuse karjala ťiuhtu 'kanga vahelike vahele pandav nöör või pulk; tapp, mille abil kangast luues moodustub lõimejaotus'
lüüdi ťiuhte͔ 'kanga vahelike vahele pandav nöör'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tihvt.

varn : varna : varna 'seina löödud pulk, konks v konksudega varustatud mööbliese rõivaste riputamiseks, nagi'
● vadja varna 'varn, puunael; pikk kepp, külgtugi; varn, konks'
soome vaarna 'tüübel; tapp; varn'
isuri vaarna(s) 'adra vannas'
Aunuse karjala vuarnu 'varn, puunael'
lüüdi vuarn 'varn, puunael'
vepsa varn 'varn'
Läänemeresoome tüvi.