[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
◊ kargutama
● liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.

sööstma : söösta : sööstan 'väga kiiresti, suure hooga liikuma' sööma
● liivi zȭöks 'hüpelda, kepselda, tantsida'
soome syöstä 'lükata, tõugata; pursata, paisata'
karjala syöksie

tantsima : tantsida : tantsin 'üksinda v koos partneriga hrl muusika rütmis teatud reeglite järgi liikuma; karglema, hüplema, vingerdama, keerlema vms'
← alamsaksa dansen, danzen 'tantsima'
Ka samatüveline nimisõna tants võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa dans, danz 'tants'. Tüvevokaal -u ei ole küll sel juhul ootuspärane, kuid see võib olla muutunud nt tegusõnatüvedest moodustatud u-tuletiste analoogial. Eesti keelest võib olla laenatud vadja tanttsu 'tants'.

väänama : väänata : väänan 'painutama, kõverdama; oma kohalt kangutama; moonutama'
● liivi vǟndõ 'punuda; mässida, mähkida; kinni siduda'
vadja vääntää 'väänata, maha murda; pöörata, keerata; kaarutada; tõlkida'
soome vääntää 'väänata, keerata, painutada'
isuri vääntää 'väänata, keerata; ümber pöörata'
Aunuse karjala viändiä 'väänata, painutada'
lüüdi viättä 'mängida; tantsida; pilli mängida'
vepsa väta 'mängida; pilli mängida'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wenda-, mille vaste on nt saksa winden 'mässima; kerima; käest ära väänama v kiskuma'. Vt ka väntama, vänts ja väät.