[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kisa2 : kisa : kisa 'karjumine, nutt vm vali häälitsemine'
● ? liivi kizā’ 'kära, mürgel, lärm'
soome kisa 'võistlus; mäng; tants, lust'; mrd 'kaklus, maadlus'
isuri kisaella 'vallatleda'
Aunuse karjala kiža 'mäng, lust; (mitm) rahvapidu'
lüüdi kižata 'mängida'
? handi kä̆s-, kăs- 'võistlema, võidu jooksma v sõitma v sõudma'
? mansi kās- 'võistlema', kās 'mäng; rõõm, lust'
? ungari küzd 'võitlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri kisa 'kisa'.

koor2 : koori : koori 'suur kollektiiv ühiseks laulmiseks'
← alamsaksa kōr 'koor'
Alamsaksa sõna on ladina laen, ← ladina chorus 'koor; tants', mis omakorda on pärit vanakreeka keelest, ← vanakreeka chorós 'tantsuplats; tantsurühm; tants, ringmäng'.

regi-2 liitsõnas regilaul 'läänemeresoomlaste vanem rahvalaul'
← alamsaksa rege, reige, reie, rei 'tants; tantsulaul; laul'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome reki liitsõnades rekilaulu, rekiviisu 'neljarealine uuem rahvalaul; regilaul' (järelosised on tõlgitud).

tantsima : tantsida : tantsin 'üksinda v koos partneriga hrl muusika rütmis teatud reeglite järgi liikuma; karglema, hüplema, vingerdama, keerlema vms'
← alamsaksa dansen, danzen 'tantsima'
Ka samatüveline nimisõna tants võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa dans, danz 'tants'. Tüvevokaal -u ei ole küll sel juhul ootuspärane, kuid see võib olla muutunud nt tegusõnatüvedest moodustatud u-tuletiste analoogial. Eesti keelest võib olla laenatud vadja tanttsu 'tants'.