[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jäär : jäära : jäära 'kohitsemata isaslammas'
← balti
leedu ėras '(lamba)tall'
läti jērs '(lamba)tall'
preisi eristian 'tall'
● ? liivi jōsõ 'jäär; oinas'
soome jäärä 'jäär; oinas'

lammas : lamba : lammast 'sõraline villkattega imetaja (Ovis)'
← alggermaani *lamƀaz
vanaislandi lamb '(lamba)tall'
vanarootsi lamb '(lamba)tall'
gooti lamb 'lammas'
● liivi lāmbaz 'lammas'
vadja lammas 'lammas'
soome lammas 'lammas'
isuri lammas 'lammas'
Aunuse karjala lammas 'lammas'
lüüdi lambaz 'lammas'
vepsa lambaz 'lammas'
Eesti keelest on laenatud läti mrd lamma 'suur lammas'.

laut : lauda : lauta 'koduloomade ja -lindude pidamise hoone v ruum'
← alggermaani *lautō, *lauti-z
vanaislandi laut 'süvend, väike org; põld, muld, maa'
vanarootsi lȫt 'põld'
rootsi mrd löt, laut 'karjamaa; karjaõu'
● vadja lautta 'laut; tall'

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
◊ talu
← algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
← alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
← balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
● liivi ta’llist (mitm) 'tellingud', ta’l 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
● liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.

tall1 : talle : talle 'kasvueas lammas v kits'
● vadja tallikkõ, tallikka '(suurem) lambatall, utetall', taľu '(lamba)talleke'
soome mrd tallo 'aastane siga, noor poegimata siga', talle 'noor siga'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tillu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt heebrea ṭāleh '(lamba)tall'. On ka oletatud, et sõnas on sama tüvi kui tald, mille üks tähendusi on vanemas murdekeeles olnud 'põngerjas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tale-tale, taill-taill, talle-talle (tallede meelitamise hüüd).

tall2 : talli : talli 'hobuste pidamise hoone v ruum'
← alamsaksa stal 'tall, laut, kuur'

telling : tellingu : tellingut 'ajutine abiehitis ehitus- v remonditöödel kõrgel töötavate inimeste, materjalide ja tööriistade alusena; raketist v püstitatava ehitise osi toetav tarind'
○ teling, trelling
← alamsaksa stellinge 'laut, tall; raamistik, raam, alus; tellingud; asend, asetus'
← rootsi ställning 'telling, töölava; raamistik, sõrestik; platvorm; asend, hoiak'
Alamsaksa keelest võib olla laenatud teinegi samatüveline sõna, tellima.

tillu : tillu : tillut '(väga) väike, pisike; väike laps, tita'
● soome mrd tilli 'tillu (hellitavalt lapse kohta); raas, kübe', tillikka 'väike lill v laps'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas tilder. Lähedane tüvi on nt sõnas tall1. On ka arvatud, et tüve vaste on komi ʒ́oľa 'väike'.

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
◊ tanum
← algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi tá 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi tå, tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
● vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.

voon : voona : voona 'tall'
● liivi ūoņi 'tall, voon'
vadja võdna 'tall, voon'
soome vuona 'tall, voon'
isuri voonna 'tall, voon'
Aunuse karjala vuonu 'tall, voon'
lüüdi vuon(e͔) 'tall, voon'
vepsa vodnaz 'tall, voon'
On arvatud, et tuletis tüvest voos. Teisalt on arvatud, et balti laen. Tänapäeva balti keeltes vastav tüvi puudub, oletatav laenuallikas *ōgna-s on rekonstrueeritud teiste indoeuroopa keelte põhjal.