[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

andur : andru : andrut '(nt purjeka) kiil, emapuu; rinnaluu kiil; terav serv, nt mõne kõrrelise pähikuil'
? ← alggermaani *andura-z
vanaislandi ǫndurr, andr(i) 'suusk'
vanarootsi andur liitsõnas andurstang 'reejalasele kinnitatud latt'
rootsi andor, andur 'parema jala suusk, äratõukesuusk'; mrd 'ree jalase v paadi kiilu puust kinnitus'
● liivi andõr(z) 'kiil'
soome antura 'tald; mõhn; alus(müür); jalas; hobuseraud'; mrd 'kiil'
isuri antura 'kiil'
Täpset laenamisaega on raske määrata, germaani või noorem, skandinaavia või vanarootsi laen. Eesti keelest võib olla laenatud läti andrus 'kiil'.

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
? ← alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
? ← algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
● liivi pū’oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

sulg : sule : sulge 'sarvainest moodustis lindude pealisnahal; endisajal linnusulest lõigatud, hiljem metallist valmistatud kirjutusvahend tindi, tuši vm vedelikuga kirjutamiseks'
● ? liivi tūrgõz 'sulg'
vadja sulka 'sulg'
soome sulka 'sulg'; mrd 'kalauim; serv'
isuri sulga 'sulg'
Aunuse karjala sulgu 'sulg; tiib'
lüüdi sulg(e͔) 'sulg'
vepsa suu̯g 'tiib; sulg; uim'
saami solgi 'jalase v emapuu kinnitus, lisajalas, tald; nahkkinga tald'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on veel saami dolgi 'sulg', ersa tolga 'sulg', mokša tolga 'sulg', udmurdi ti̮li̮ 'sulg', komi ti̮l 'sulg', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; sulg', ungari toll 'sulg; sulepea', neenetsi to 'tiib', eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib; sulg', sölkupi tū 'tiib; sulg', matori tu 'tiib; sulg' ja tegemist on uurali tüvega. Sel juhul on nendel vastetel häälikulooliselt erandlik alguskonsonant. Neid on peetud ka tüve tuul vasteteks.

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
● liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.

tall1 : talle : talle 'kasvueas lammas v kits'
● vadja tallikkõ, tallikka '(suurem) lambatall, utetall', taľu '(lamba)talleke'
soome mrd tallo 'aastane siga, noor poegimata siga', talle 'noor siga'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tillu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt heebrea ṭāleh '(lamba)tall'. On ka oletatud, et sõnas on sama tüvi kui tald, mille üks tähendusi on vanemas murdekeeles olnud 'põngerjas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tale-tale, taill-taill, talle-talle (tallede meelitamise hüüd).

tallama : tallata : tallan 'jalgadega korduvalt peale astuma, litsuma v vajutama, sõtkuma; jalgadega sõtkudes töötama v tegevuses olema; (läbi) käima, astuma, sõitma; sugutama'
● vadja talloa 'tallata, sõtkuda; käia, kõndida; peale astuda; sugutada (isaslinnu kohta)'
soome tallata 'tallata, sõtkuda; maha v surnuks tallata; astuda'
isuri tallada 'peale astuda; astuda; käia, kõndida'
Aunuse karjala tallata 'tallata, sõtkuda; maha v ära tallata; astuda, kõndida; lobiseda, pobiseda'
vepsa tallata 'tallata, sõtkuda'
? komi taľavni̮ 'tallama, sõtkuma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka tald.

tallel 'alles, alal, hoiul'
● soome tallella 'alles, alal, hoiul'
isuri tallel 'alles, alal, hoiul'
On oletatud, et sama tüvi mis tald. Vt ka talitama.