[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ale : ale : alet 'algeline maaharimisviis (maa väetatakse põletatud puude tuhaga)'
? ← balti
leedu želmuo 'võsu, taim, oras'
läti salms 'õlekõrs'
? ← alggermaani *χalma-z
vanaislandi halmr 'õled'
vanarootsi halmber 'õled'
● soome halme 'alemaa'
Aunuse karjala halmeh 'alemaa'
lüüdi halmeh 'alemaa'
vepsa haumeh 'alepõld, künnimaa'

heie : heide : heiet 'koonlast ketramiseks tõmmatud kiud'
● soome heisi 'paeluss; paelataoline taim v taimeosa'
Aunuse karjala höi 'solge'
lüüdi heiž- liitsõnas heižmado 'paeluss'
vepsa hii̯že͔ 'nugiuss'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest õis1. Veel on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *saiða-.

humal : humala : humalat 'õlle valmistamisel kasutatav taim (Humulus lupulus)'
← alggermaani *χumalan-
rootsi humle 'humal'
norra humle 'humal'
islandi humall 'humal'
● liivi umāl 'humal'
vadja umala 'humal'
soome humala 'humal; joove'
isuri hummaala 'humal; joove'
Aunuse karjala humal 'joove'
lüüdi humal 'joove'
vepsa humal 'humal; joove'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on turgi päritolu. Selle vasted on nt tatari qolmaq 'humal', tšuvaši χǝ̑mla 'humal'. Turgi tüvi on slaavi algkeele vahendusel jõudnud germaani algkeelde. Otse turgi keeltest on tüvi laenatud mitmesse kaugemasse sugulaskeelde, nt ungari komló 'humal' ja mari umla 'humal'.

iiveldama : iiveldada : iiveldan 'paha v läilat tunnet, oksendamistungi tekitama'; mrd 'leemendama, läikima'
? ← saksa übel 'paha, halb, ebameeldiv; vastik, jälk'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas iibama. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome hiveltyä 'nõrgeneda, kiduda, valulikuks muutuda', Aunuse karjala hiveľdüö 'nihestada', lüüdi hiveüdüdä 'nihestada' ja vepsa hiveľ- liitsõnas hiveľhein 'nihestuse raviks kasutatud taim'.

imal : imala : imalat 'lääge, vastumeelselt magusavõitu'
◊ imar
● liivi imāb(i) 'mage'
vadja imiä, imelä 'imal, lääge'
soome imelä 'magus; imal, lääge'
isuri immeelä 'imal, lääge'
Aunuse karjala imel 'imal, lääge'
lüüdi imel 'mämm'
vepsa imeľ 'imal, lääge'
? saami amiidit 'maitseda, maitsev olla'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. imar on teise liitega variant, taim on nimetuse saanud oma maitse järgi. Vt ka enelas.

juur : juure : juurt 'taime maa-alune kinnitus- ja toiteelund; kinnitumisosa;  hapendatava toidu (hrl leiva) alustussegu'
● liivi jūŗ 'juur'
vadja juuri 'juur; juuretis'
soome juuri 'juur; jalam; just, äsja; täpselt; hädavaevu'
isuri juuri 'juur'
Aunuse karjala juuri 'juur; jalam; täitsa; just, täpselt'
lüüdi ďuuŕ 'juur'; ďuuri 'just, täpselt; täitsa'
vepsa juŕ 'juur'
ersa jur 'juur; põhi; kolle, lee'
mokša jur 'juur; taim'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Pakutud permi keelte vasted, udmurdi ji̮r 'pea' ja komi jur 'pea', on tähenduserinevuse tõttu kaheldavad.

jõhvikas : jõhvika : jõhvikat 'soodes ja rabades kasvav roomavate varte ja punaste marjadega taim ja selle mari (Oxycoccus palustris)' jõhv

kakar : kakra : kakart kõnek 'valgete v kollaste keelõitega korvõieline taim, karikakar'
● vadja kakkara, päiväkakkara 'päevalill'
soome kakkara liitsõnas päivänkakkara 'harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)'
karjala kakkaraińi 'vesiroos; harilik härjasilm'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kakk2. Tähendusülekanne on toimunud sel alusel, et karikakra õisik meenutab ümmargust leiva- või saiapätsikest. Sellise tähendusnihke võimalikkust kinnitab vormilt lähedane murdesõna kaker 'külakost (midagi toidupoolist)'. Kirjakeeles esineb kakar ainult liitsõna järelkomponendina lillenimetustes, nt jaanikakar, kirikakar, kitsekakar.

kell : kella : kella 'peekri-, pirnikujuline õõnes, tila v vasarakesega metallese helide tekitamiseks; selle helistamine, helin; numbrilauaga riist aja mõõtmiseks; aeg, mida see näitab'; mrd 'mehe v isaslooma suguorgan; kuke lokuti'
← alggermaani *skellōn-
vanaislandi skella 'kõla, naer'
vanarootsi skælla 'kelluke, kuljus'
vanaülemsaksa skella 'kelluke, kuljus'
● liivi kīela 'tilaga õõnes helitekitaja; ajanäitaja'
vadja tšellä 'tilaga õõnes helitekitaja; kellukas (taim)', tšello 'tilaga õõnes helitekitaja; (mitm) (seina)kell'
soome kello 'tilaga õõnes helitekitaja; ajanäitaja; kellaaeg; kellukesekujuline ese'
isuri kello 'tilaga õõnes helitekitaja'
Aunuse karjala kello 'tilaga õõnes helitekitaja'
lüüdi kell(o) 'tilaga õõnes helitekitaja'
vepsa kel 'tilaga õõnes helitekitaja'

kõrkjas : kõrkja : kõrkjat 'kõrge lehistunud varre ja pöörisja õisikuga vee- ja vesiste alade taim (Scirpus)'
◊ kõrges
On arvatud, et tuletis tüvest mis sõnas kõre1 või sõnas kohr.

lauk1 : laugu : lauku 'iseloomulikult lõhnava jämeda risoomi v sibulaga ning ruljate v renjate rootsuta lehtedega taim (Allium)'
← alggermaani *lauka-z
vanaislandi laukr 'porrulauk'
vanarootsi lȫker 'porrulauk'
vanainglise lēac 'porrulauk'
● liivi lōka 'sibul'
soome laukka '(muru)lauk'
isuri laukka 'sibul'
Aunuse karjala laukku 'sibul'
lüüdi laukke͔ 'sibul'
vepsa lauk 'sibul'

lemmel : lemle : lemmelt 'seisva v aeglaselt voolava vee pinnal v pinnakihis ujuv väike taim (Lemna)' lemm

lill : lille : lille 'kaunite õite, lehtede v viljadega (roht)taim'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas lillutama. Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna lillitama 'hellitama', soome lelliä 'hellitada', isuri lellitellä 'hellitada', Aunuse karjala ľeľľettiä 'hellitada'.

lina : lina : lina 'kitsaste lehtede ja kuparviljadega taim (Linum)'
? ← vanavene lĭnŭ 'lina'
? ← balti
leedu linas 'lina'
läti lini (mitm) 'lina'
● liivi linā 'lina'
vadja lina 'lina'
Vt ka linik.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
← balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
● vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

lääts : läätse : läätse 'hernest väiksema seemnega liblikõieline toidukaunvili (Lens culinaris); läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks valgust murdvat pinda'
← läti lēca 'lääts; vikk, kurehernes; lääts, silma osa; leetrid'
Ilmselt saksa keele eeskujul on eesti lääts hakanud tähistama silma- ja optilist läätse, vrd saksa Linse 'lääts (taim, vili); läätsekujuline klaas; silmalääts'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lǟts 'lääts'.

muulukas : muuluka : muulukat 'lühikeste võsunditega madal metsmaasikataoline taim (Fragaria viridis); selle taime valkjas, tipust punane söödav vili'
← baltisaksa Muhl- liitsõnas Muhlbeere 'muulukas'
Eesti keeles on tüvele lisatud liide -kas.

münt1 : mündi : münti 'eeterlikku õli sisaldav väikeste lillakate õitega huulõieline rohttaim (Mentha)'
← alamsaksa minte 'münt (taim)'

paber : paberi : paberit 'taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v lehtmaterjal, hrl kirjutus- v pakkematerjalina; leht (käsikirjalise) tekstiga; ametlik kiri'
← alamsaksa pap(p)īr 'paber'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, vanakreeka pápȳros 'papüürus (taim); sellest tehtud kirjutusmaterjal'. Eesti keelest on laenatud vadja paperi 'paber; dokument; paberraha'.

pipar : pipra : pipart 'vormirohke lõunamaine taim, mille viljadest saadakse maitseainet (Piper)'
← vanarootsi pipar 'pipar'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit vanaindia keelest, ← vanaindia pippalī́- 'mari, pipratera'.

pohl : pohla : pohla 'madal puhmastena kasvav igihaljas punaste marjadega taim (Vaccinium vitis-idaea); selle söödav mari'
● liivi būolgõz 'pohl'
vadja poola, poolas 'pohl'
soome puola, puolukka 'pohl'
isuri poola 'pohl'
Aunuse karjala buolu 'pohl'
lüüdi buol(e͔) 'pohl'
vepsa bol 'pohl'
komi pul 'pohl'
mansi pil 'mari'
? ungari bogyó 'mari'
Soome-ugri tüvi.

puju : puju : puju 'rohttaime v poolpõõsana kasvav liigirohke terava lõhna ja maitsega korvõieline taim (Artemisia)'
● soome pujo 'harilik puju'; mrd 'terava otsaga, otsast kitsenev; pikk painduv oks, pajuvits'
Läänemeresoome tüvi. Võib olla puiklema tüve variant. Vt ka pujus.

putk : putke : putke 'torujas vars v õie osa; paljude sarikaliste sugukonna taimede rahvapärane nimetus; eseme torujas osa, toru'
○ lõunaeesti pütsk
● liivi putk 'vars', puţk(õz) 'lill'
vadja putkõ 'õõnsa varrega taim; taime õõnes vars; rauast toru tööriista osana'
soome putki 'toru; õõnsa varrega taim'
isuri putki 'õõnsa varrega taim; õõnes vars'
Aunuse karjala butki 'õõnsa varrega taim; vilespill'
lüüdi buťk(i) 'õõnsa varrega taim; oblikas'
vepsa puťk, buťk 'heinputk (Angelica); harakputk'
saami boska, boská 'kikkaputk'
ersa počko 'toru; õõnes vars; heinputk (Angelica)'
mokša počka 'putk, vars, kõrs; õõnsus, puu (õõnes) sisemus'
mari puč́ '(relva) toru; kõrs; pasun'
neenetsi pudᵊ 'peaehte (metall)toruke; puusäsi'
sölkupi pūčǝ 'sisemus; roog, putk', puča 'seedriseeme'
kamassi put, pшt 'sisemus, üdi'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi potk 'ava, kuhu vars, käepide pistetakse' ja võib-olla ka läti puķe 'lill'.

põõsas : põõsa : põõsast 'madalalt harunev puittaim, mille võra kannavad tüvikud; üldisemalt ka madal puhmasjas puu vm taim'
● liivi pȭzõz 'põõsas'
vadja põõzas 'põõsas, puhmas'
soome pensas 'põõsas, puhmas'
karjala pensas 'põõsas, puhmas, tups'
lüüdi pendzahaińe 'põõsas'
vepsa penzaz 'põõsas'
saami beasˈsi 'toht'
Läänemeresoome-saami tüvi.

roht : rohu : rohtu mrd 'rohi'
? ← indoeuroopa *g^hróH-to-(n)-, *g^hróH-tu-
vanaislandi gróð-r, gróði 'taim, ravimtaim; (juurde)kasv'
rootsi grodd 'idu'
● vadja rohto 'heintaimed üldiselt'
soome rohto 'ravim'; mrd 'ravimtaim; umbrohi; loomasööt'
On ka arvatud, et sõna on läänemeresoome tuletis tüvest rohi.

ruut1 : ruudi : ruuti 'kaheaastase köögivilja seemnete saamiseks kasvatatav teise aasta taim'
○ kruut, pruut, truut
← alamsaksa krūt, krude 'taim; maitseaine; püssirohi'

taim : taime : taime 'kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed'
? ← balti *daig-
leedu daigas 'idu, võrse; (lava)taim, istik'
● vadja taimi '(noor) taim; lavataim'
soome taimi 'noor taim, istik'
isuri taimi 'noor taim, istik'
Aunuse karjala taimen 'noor taim, istik'
lüüdi taimen 'noor taim, istik'
vepsa taimen 'võrse, istik'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas taju.

taju : taju : taju 'esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu'
● soome taju 'teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip'
karjala taju 'arusaamine'
? saami doadjit 'katki murda'
? komi tujni̮ 'kõlbama, sobima'
? handi tij- 'kõlbama, sobima'
? mansi taj- 'kõlbama, sobima'
? neenetsi tujoʔ- 'kummardama, palvetama'
? kamassi tajlō- 'katki murdma, lõhkuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome keele eeskujul, kuid on andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaselt 'teadvus, meelemärkus'. Kirjakeeles tähendas sõna esialgu 'tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus'. Vt ka taid, taim ja taipama.

tarn : tarna : tarna 'niiskeis ja soostunud kohtades kasvav kolmekandiliste vartega, tupetaoliste kitsaste lehtedega rohttaim (Carex)'; mrd 'kuluhein'
← algindoiraani *trna-
vanaindia tŕ̥ṇa- 'rohi, taim; õlg, kõrs'
saka tarra- 'rohi, hein'
● soome taarna, van srmt tarna 'mõõkrohi (Cladium)'; mrd 'tarn; soohein'; van srmt 'kastik (Calamagrostis)'
udmurdi turi̮n 'rohi; hein'
komi turun 'rohi; hein'
Võib olla ka pisut hilisem, algiraani laen. Vt ka taarn.

tops1 : topsi : topsi 'väiksem jooginõu; toos, karp millegi hoidmiseks'
? ← alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
? ← saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
On arvatud, et laentüvele on lisatud liitelaadne element -s. Varem võib olla laenatud alamsaksa ja saksa tüve germaani vaste, tupp. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd topsis 'vana plekktoos; käoking, kuldking (taim)'.

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.