[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
◊ halisema
← alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi a’lttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
◊ katsik
● vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

kehtama : kehata : kehtan 'julgema, söandama; raatsima, täidima'
◊ kehtima
← balti *geh₁d-
leedu gėdytis 'häbenema, häbi tundma', gėda 'häbi'
● soome kehdata 'julgeda, söandada; tihata; võida, sobida; viitsida'
isuri kehada 'viitsida'
Aunuse karjala kehtata 'viitsida, tahta'
lüüdi kiehtädä 'viitsida, tahta'
vepsa kehtta 'viitsida, tahta'
Võib olla varasem, eelbalti laen. kehtima on kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kõhetu.

mahtuma : mahtuda : mahun 'suuruselt, mõõtmetelt v koguselt kuhugi sobima v paigutatav olema'
● liivi mō’dõ 'mahtuda, sobida'
vadja mahtua 'mahtuda'
soome mahtaa 'võida, parata, suuta'; mahtua 'mahtuda'
isuri mahtaa 'osata, suuta; võida', mahtua 'mahtuda, sobida'
karjala mahtuo 'mahtuda'
lüüdi mahtuda 'mahtuda'
vepsa mahtta 'osata; tahta, suvatseda'
ersa maštoms 'oskama, võima'
mokša maštǝms 'oskama, võima'
mari moštaš 'suutma, oskama, võima'
Läänemeresoome-volga tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *maǥ-, *maχt- (minevikutüvi), mille vasted on vanaislandi má (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mátta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', vanarootsi magha 'suutma, võima, tahtma, tohtima', mātte (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', gooti mag (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mahta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima, tahtma, tohtima'. Germaani päritolus on kaheldud häälikulistel põhjustel. Võimalik, et tähenduste 'võima, suutma' ja 'mahtuma' taustal on eri päritolu homonüümsed tüved või on omatüvi saanud germaani mõjutusi. Vt ka mahti.

pürg : pürja : pürga 'euroopa piison (Bison bonasus)'; mrd 'pühapäeval sündinud härg '
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Peamiselt läänemurdes on tuntud samatüveline tegusõna pürgima 'tuhnima, (kaevates) otsima' ja vaste on soome mrd pyrkää 'hüpelda veepinnal (kala kohta)'. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja pürtšiä 'kippuda, tükkida, pürgida; paluda, anuda', soome pyrkiä 'püüda, tahta; kippuda, tikkuda', isuri pürkiä 'sisse kippuda', Aunuse karjala pürgiekseh '(luba) küsida v paluda', lüüdi püŕgittädä 'paluda', saami bargat 'töötada; teha; püüda (teha)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *wurkja-, mille vaste on nt vanaislandi yrkja 'tööd tegema'. Soome vaste on laenatud sõnas pürgima.

pürgima : pürgida : pürgin ~ pürin 'püüdlema, tunglema'
← soome pyrkiä 'püüda, tahta; kippuda, tikkuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Ilmselt on otse soome keelest laenatud ka tuletis pürgimus, ← soome pyrkimys 'püüdlus, püüe; eesmärk'. Soome sõnas võib olla sama tüvi mis pürg.

soovima : soovida : soovin 'tahtma'
◊ -soodu, sootu
? ← indoeuroopa *suH-é-
vanaindia suváti 'ajama, liikuma panema; lubama (jumala kohta)'
● vadja soovia 'soovida, tahta; ennustada'
soome suoda 'lubada, lasta; pakkuda, anda; näha, soovida, tahta'
? lüüdi su sõnaühendis ei su 'ei saa'
komi śini̮ 'lubama; soovima'
Eesti ja vadja vastetes on liide -vi-. Sama indoeuroopa allikas võib olla laenatud sõnas sõudma. Vt ka soodus, soosima, soostuma.

tahtma : tahta : tahan 'soovi, püüdlust, tungi omama midagi saada, teha, saavutada, millegi järele vajadust tundma; püüd(le)ma; (tungivalt) vajama'
● liivi tō’dõ 'tahta, soovida; vajada'
vadja tahtoa 'tahta, soovida; vajada; kippuda, peaaegu pidada'
soome tahtoa 'tahta, soovida; kippuda, peaaegu pidada'
isuri tahtoa 'tahta, soovida; kippuda, peaaegu pidada; vajada'
Aunuse karjala tahtuo 'tahta, soovida; püüda, kavatseda'
lüüdi tahtoda 'tahta, soovida'
vepsa tahtoida 'tahta, soovida'
? saami duostut 'haarata, kahmata; takistada; tagasi tõrjuda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vastet on kaheldavaks peetud tähenduserinevuse tõttu.

tikkuma : tikkuda : tikun 'kippuma, tükkima'
● liivi tikkõ 'tikkuda, kippuda, tahta'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, on oletatud, et sama mis sõnas tikutama, kuid eristunud tähenduses. Lähedane tüvi on nt sõnas tükkima.