[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kablutama1 : kablutada : kablutan mrd 'köietama; pasteldele paelu taha ajama'
Tuletis lõunaeestilisest murdesõnast kabel (: kabla: kapla) 'pael, nöör'. Seda murdesõna on peetud tüve pael variandiks, milles häälikud on kohad vahetanud: reeglipärane lõunaeesti variant oleks *pagel, mida tegelikult ei esine.

looja 'silmapiiri taha; kaduma, kaotsi'
● liivi lūojõ väljendis pǟva lǟ’b lūojõ 'päike läheb looja'
vadja loojaa 'looja'
isuri loojaa väljendis päivükäz laskiijaa loojaa 'päike läheb looja'
Võib olla sama tüvi mis sõnas loe. Teise seletuse järgi võib olla tuletis looma tüvest. Tähenduse arengut 'jumal' > 'päikeseloojang' toetab murrete väljend päiv lätt jumalehe ~ jumalide 'päike loojub'. Liivi ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
← balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
● vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

naasma : naasta : naasen 'tagasi pöörduma'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõnad on võinud olla taas, taga, ja/või vene nazád 'tagasi, taha(poole)'.

pugema : pugeda : poen 'end mahutades, väiksemaks tehes kitsamasse kohta, sellest läbi v välja minema; hiilima, lipsama; peidukohta minema, varjuma; kellelegi väga ligi minema; kellelegi meeldida püüdma, lipitsema'
◊ poetama
● liivi pu’ggõ 'roomata, (peitu) pugeda'
soome pukea 'riietada, riidesse panna'
lüüdi pugoittada 'pista'
vepsa pugetada '(sisse, taha) ajada v pista'
? saami bohkat 'puurida'
? ungari bújik 'peituma, pugema', búvik 'hiilima, lipsama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka poikvel, pugerik.

rada : raja : rada 'kitsas tee; ettenähtud liikumistee; mingi jäljerida, mille liikuja enda taha jätab'; mrd 'kudumisviga (kangas); rida, rivi, rodu'
← alggermaani
rootsi mrd trad 'jala- v sõiduvahendi jälg; tee'
alamsaksa trade 'jälg, roobas; karjatee'
● liivi radā 'jälg, jäljerada, jäljetriip'
soome rata 'tee, rada; raudtee; orbiit'
isuri rada 'Linnutee'
karjala rata 'Linnutee'

rändama : rändan : rännata 'pikkade vahemaade taha, paigast paika liikuma; liikuma, kulgema, teed käima, uitama'; mrd 'askeldama, toimetama'
← balti
leedu bristi (oleviku ains 1P brendu) 'kahlama, sumama, sumpama'
läti brist (oleviku ains 1P brienu), mrd briedu 'kahlama, sumama'
● soome van srmt rentiä 'kahlata, sumbata'
Vähem usutav on oletus, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ränna 'jooksma; sagima, sebima; ruttama; hulkuma'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'kalade kudemine'.

sang1 : sanga : sanga 'anuma, eseme ülemises osas, peal olev kaarjas käepide; prillidel kõrva taha ulatuv kinnitusosa'
? ← indoeuroopa *ḱanku-, *ḱanko-
vanaislandi há-r '(paadi) tull'
rootsi mrd hå '(paadi) tull'
● vadja sanka 'sang'
soome sanka 'sang; (mitm) prilliraamid'
isuri sanga, sango 'heinakuhja (keskel olev) teivas'
? ersa śango '(heina)hang'
? mokša ćaŋga '(heina)hang'

taga 'tagapool, tagaosas; tagumisel poolel, osal küljes; arengult, saavutustelt, tasemelt järel; tulemuseks, järgnemas; tõhusalt olemas (vara, jõud); järel; kaugel; järjest, üha'
◊ taamal, taandama, taas, taatsi, taha, takka
● liivi tagān 'taga; järel, järele'
vadja takana 'taga'
soome takana 'taga'
isuri takkaan 'taga'
Aunuse karjala tagan 'taga; varuks, tallel, käes; tagant'
lüüdi taga 'taga; taha; tagant; varuks, tallel, käes'
vepsa taga 'taga; taha'
saami duohki 'taga olev koht, tagune', duohkin, duohken 'taga; tagant; käes, valduses; (millegi) varal, (midagi)pidi'
neenetsi ťaχǝnə 'taga; eemal; varem'
eenetsi tehone 'taga'
nganassaani taka 'taga olev; tagakülg', takana 'taga'
sölkupi tāk 'taga'
kamassi takkə̑n 'taga; taha'
Tõenäoliselt *ka- liiteline tuletis uurali tüvest, mille vaste on murdesõna taa, ta. Võimalik, et läänemeresoome-saami ja samojeedi vasted on samadest osistest rööpselt tuletatud. taha ja takka on selle sõna vanad käändevormid; taamal, taandama, taas, taatsi on tuletised nõrga astme vormist, kus sulghääliku vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka tagama ja taust.

taha 'tahapoole, tagaossa, tagaküljele; tagumisele poolele, osale külge; arengult, saavutustelt, tasemelt maha; teatud vahemaa kaugusele; millegi külge, juurde' taga

takerdama : takerdada : takerdan 'takistama; (millegi taha, sisse, vahele v külge) kinni jääma; pulstuma, vanuma, tokerdama' takistama

tirel : tireli : tirelit 'keha ring üle pea ette v taha, veeremine kumeral seljal, kukerpall'
Tundmatu päritoluga tüvi.