[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koda : koja : koda 'ürgne elamu; maja, hoone; välisukse ja sisemiste ruumide vaheline eesruum'
◊ kodu
● liivi kuodā 'ehitis, maja'; kuo’d 'kodu'
vadja kõta 'koda, eluruum; elumaja'; koto '(elu)maja; kodu; talumaja koos kõrvalhoonetega, majapidamine'
soome kota 'püstkoda; kupar'; kotona 'kodus', mrd koto 'kodu'
Aunuse karjala koda 'jalgadel seisev maja metsas'
lüüdi koda 'kanakuut'
vepsa koda 'kanakuut; tagumik'
saami goahti 'koda'
ersa kudo 'maja'
mokša kud 'maja'
mari kuδo 'maja, kodu'
udmurdi kuala 'pühade asjade hoidla; suveköök'
komi kola 'lehtonn'
handi χɔt 'maja'
ungari ház 'maja'
Soome-ugri tüvi. On peetud ka indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *koth₁o-, mille vaste on nt pärsia kad 'maja'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keelkondades, nt tunguusi keeltes evengi koton, draviidi keeltes tamili kuṭi 'maja, kodu, perekond' ning ainu kot 'majaase, koht'. Vt ka paargu.

niue : niude : niuet 'keha piirkond vöökohast allpool'
◊ nimme
● liivi ni’mmõd (mitm) 'nimme; tuharad'
vadja nivu 'niue; (mitm) niuded, ristluud'
soome nivuset (mitm) 'kube; talje, puusad'; mrd 'tagumik'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on selle tüve vasted ka soome nivoa 'punuda, põimida; ühendada, (kokku) siduda', Aunuse karjala nivuo 'vikatit varre otsa kinnitada',?vepsa vijoda 'vikatit varre otsa kinnitada' ning vadja nivele 'liiges', soome nivel 'liiges; sõlm, lüli (taimel)', Aunuse karjala nivel 'liiges; jäse; kõõlus', lüüdi ńivel 'liiges', vepsa ńiv́eleh 'liiges'. Sõnas nimme on v erandlikult muutunud m-iks ja kahekordistunud, liivi ni’mmõd on selle sõna täpne häälikuline vaste. Vt ka niverdama.

pepu : pepu : peput lastek 'tagumik'
● soome kõnek peppu 'tagumik'
isuri peppoi 'tagumik'
karjala lastek peppu, pemppu 'tagumik'
Lastekeelne variant sõnast perse.

perse : perse : perset 'tagumik'
● liivi pierz 'tagumik'
vadja perse 'tagumik'
soome perse 'tagumik'
isuri pers 'tagumik'
Aunuse karjala perze 'tagumik; kaugem osa'
lüüdi perze 'tagumik'
vepsa perze͔ 'tagumik'
Võib olla pära tüve tuletis. Vt ka pepu.

tuss : tussi : tussi 'tagumik; naise suguelund'
● liivi tus '(juukse)tutt, tups'
soome tussu kõnek 'naise suguelund'; mrd 'karvatuust, -tups'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tähenduses 'tagumik' võib vähemalt osaliselt olla rootsi laen, ← rootsi stuss 'tagumik'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tosso 'neitsinahk'.

urvakil 'upakil, uppis'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lõunaeesti murretes esineb samatüveline nimisõna urv 'tagumik'. Lähedane tüvi on vadja sõnas ürvüllää 'küürus, urvakil; pruntis'.