[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

kaine : kaine : kainet 'mittejoobnud; karske, elukommetelt korralik; praktiliselt mõtlev; tunnetele vähe ruumi jättev'
◊ kainik
● soome kaino 'häbelik, arglik, tagasihoidlik'; mrd 'nõrk, kõhn, kahvatu; hoolimatu; kade'
isuri kainu 'häbelik, arglik'
karjala kainu, kaino 'häbelik, arglik'
Läänemeresoome tüvi. Kuna läänemeresoome vastete tähendus erineb, siis on mõnikord siiski kaheldud, kas sõna kuulub nendega etümoloogiliselt kokku. kainik on kirjakeeles loodud tuletis.

kitsi : kitsi : kitsit 'ülemäära kokkuhoidlik, ihnsusele kalduv; mingis suhtes tagasihoidlik, midagi napilt väljendav v esitav' kitsas

lihtne : lihtsa : lihtsat 'keerukuseta, mittekeeruline; tavaline, igapäevane, tagasihoidlik, vähenõudlik; loomulik'
← alamsaksa slicht 'lihtne, sile'
← saksa schlicht 'lihtne, sile'

malbe : malbe : malbet 'vaikne, tasane, leebe; tagasihoidlik, vähenõudlik'
Tehistüvi 1920. aastatest.

pergel : pergli : perglit (tagasihoidlik vandumis- ja kirumissõna) 'pagan, kuramus'
◊ pärgel
← balti
leedu perkūnas 'piksejumal; pikne'
läti pērkons 'piksejumal; pikne'
preisi percunis 'piksejumal; pikne'
● soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Balti allikaks on peetud ka hüpoteetilist varianti *perk-el-is, mida toetavad balti kohanimed. Muinasleedu usundis nuhtles Perkūnas ebakõlblaid inimesi. Vt ka põrgu.

uig : uiu : uigu 'pruudilinik, rätik pruudi näo katmiseks'
● Aunuse karjala ujoi 'rätik pruudi näo katmiseks'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka soome ujo 'uje; arg, arglik; tagasihoidlik', uje.