[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ammu 'suhteliselt palju v pikka aega tagasi; liiatigi; alles'
● liivi amū 'ammu'
vadja ammu- liitsõnas ammuaikaa 'väga ammu'
soome ammoin 'vanasti, ammu'
isuri aamuin 'ammune; ammu'
Aunuse karjala ammui 'ammu'
lüüdi amu 'ammu'
vepsa amu 'ammu'
Läänemeresoome tüvi.

heiastama : heiastada : heiastan 'tagasi peegeldama'
← soome heijastaa 'peegeldada, tagasi heita'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel.

hillitsema : hillitseda : hillitsen 'tagasi hoidma, taltsutama'
← soome hillitä 'taltsutada, tagasi hoida; talitseda, vaos hoida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

hülgama : hüljata : hülgan 'kedagi v midagi maha jätma v ära põlgama; loobuma, lahti ütlema'
← soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
● vadja hülgätä 'maha jätta, hüljata; järele jätta'
soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
isuri hülädä 'lõpetada, järele jätta; seljast v jalast võtta; hüljata'
Aunuse karjala hül’l’ätä 'hüljata; järele jätta'
lüüdi hülgäitä 'hüljata; järele jätta'
vepsa hül’gäita 'hüljata; järele jätta'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kirderannikumurretes esinev ülgama, ülgema 'hülgama' võib samuti olla soome laen. Vt ka hüljes.

jälg : jälje : jälge 'elusolendi, sõiduki või veoki liikumisest (või seismisest) tekkinud märk, rada või süvend maas'
◊ jälle
● vadja jältši 'jälg'
soome jälki 'jälg'; jälleen 'tagasi; jälle'
isuri jälgi 'jälg'; jällee 'tagasi; jälle'
Aunuse karjala jäľgi 'jälg'; jäľľes 'pärast; järel'
lüüdi ďäľg 'jälg'
vepsa jäľg 'jälg'
On arvatud, et eesvokaalne variant tüvest jalg. jälle on arvatavasti määrsõnaks muutunud alaleütleva vorm. Vt ka järg1.

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
◊ järel, järk
● vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

käima : käia : käin 'astudes, kõndides, sammudes liikuma; kuhugi minema ja sealt tagasi tulema'
◊ käituma
← alggermaani *skēwijan-
gooti skewjan 'minema'
rootsi mrd skäva 'kiirustama'
● liivi kǟ’dõ 'käia'
vadja tšävvä 'käia; käituda'
soome käydä 'käia'
isuri käüvvä 'käia'
Aunuse karjala kävvä 'käia; minna'
lüüdi kävudä 'käia'
vepsa käuda 'käia'
Tuletis käituma on loodud soome sõna käyttäytyä 'käituda' eeskujul. Vt ka käi.

käänama : käänata : käänan 'pöörama, keerama, painutama'
● Salatsi liivi ḱänn, ḱenn 'käänata, keerata'
vadja tšääntää 'käänata, pöörata, keerata'
soome kääntää 'pöörata, keerata; tõlkida'
isuri kääntää 'pöörata, keerata'
Aunuse karjala kiändiä 'pöörata, keerata; painutada; tõlkida'; kiändüö 'käänduda; tagasi tulla'
lüüdi kiändüdä 'käänduda'
vepsa käta 'käänata, pöörata'
? udmurdi koži̮ni̮ 'kõrvale keerama, kõrvale astuma'
? komi kežni̮ 'keerama, kõrvale keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Permi keelte vasted on ebakindlad häälikulistel põhjustel.

loobuma : loobuda : loobun 'end (vabatahtlikult) ilma jätma'
← soome luopua 'loobuda; tagasi astuda, lahti ütelda'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Sõna on tuntud kohati ka murretes, kus võib osalt olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis looma tüvest. Vt ka loovutama.

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
● liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

mäletsema : mäletseda : mäletsen '(liitmaoga sõraliste kohta:) söömisel vaid osaliselt peenestatud ja vatsast suhu tagasi liikuvat toitu teistkordselt, põhjalikult mäludes peenestama'
◊ mäluma
● liivi me’rdõ 'mäletseda'
vadja märestiä, märehtää 'mäletseda'
soome märehtiä 'mäletseda'
isuri märehtiä 'mäletseda'
Aunuse karjala märehťie 'närida, mäluda, mäletseda; süüa, õgida'
lüüdi märehťidä 'mäletseda'
vepsa märe͔hťida 'mäletseda'
lõunasaami meerehtidh 'mäletseda'
? udmurdi ǯomeśti̮ni̮ 'mäletsema'
? komi re̮miʒ́ti̮ni̮ 'mäletsema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. Udmurdi ja komi vasted eeldavad, et nendes keeltes on häälikud kohad vahetanud, *mᴈr- > *rᴈm- või on läänemeresoome ja saami keeltes häälikud kohad vahetanud.

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

naasma : naasta : naasen 'tagasi pöörduma'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõnad on võinud olla taas, taga, ja/või vene nazád 'tagasi, taha(poole)'.

nipsama : nipsata : nipsan 'kergelt lööma; nipsu laskma; ninakalt ütlema; (ära) näpsama'
● soome mrd nipsiä 'lõigata (natuke); suhu napsata'
Aunuse karjala ńipsa- 'naksatada, naksuda; (tagasi) libiseda', ńipsoa- 'naksatada, naksuga sulgeda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades napsama, näpsama ja nippima. Mõjutanud võib olla saksa knipsen 'nipsutama, klõpsutama; augustama, täksima' ja rootsi knipsa 'ära näpistama'. Vt ka nips1.

pära : pära : pära 'tagumine osa v ots; jäänus(ed), riismed; alus, tõepõhi'
○ lõunaeesti perä, kirderanniku pera, perä
◊ peru1,peru2,pärandama, pärast, päri, pärima, päris
● liivi pierā 'alus, põhi; ots, lõpp'
vadja perä 'tagaosa; pära, jääk; (hrl mitm) päramised, emakook'
soome perä 'ahter; tagaosa; istmik; lõpp; põhi'
isuri perä 'tagaosa; noodapära'
Aunuse karjala perä 'tagaosa; lõpp'
lüüdi perä 'tagaosa; (nõela)silm'
vepsa pera 'tagaosa; seljatugi'
ersa pŕa 'ots, tipp, latv'
mokša pŕä 'ots, tipp, latv'
udmurdi ber 'tagaosa; hilja'
komi be̮r 'tagaosa; tagasi, taas'
handi pärta, părta 'tagasi; vasak, pahem'
lõunamansi pärəw 'tagasi'
Soome-ugri tüvi. Sõnades peru1 ja peru2 on e-line tüvevariant. pärast on seestütlevavorm. päri on vana viisiütlevavorm. Vt ka pere, perse.

riisuma : riisuda : riisun 'rehaga mööda (maa)pinda tõmmates midagi kokku koguma v seda pinda korrastama; (riideid) ült, midagi millegi pealt maha võtma; kelleltki vastu selle tahtmist midagi ära võtma'
● liivi rīžõ 'koorida, pealt ära võtta'
vadja riisuussa 'lahti riietuda; jalgu lahti võtta'
soome riisua 'lahti riietuda; (rakmeid, relvi vms) ära võtta; vähendada, kärpida'; mrd '(raha, varandust) vägisi ära võtta'
isuri riisussa 'lahti riietuda'
Aunuse karjala riiččie 'koost lahti võtta, lammutada; üles v lahti harutada; tühistada, tagasi võtta (nt lubadust)'
lüüdi riiťťš́idä 'lahti v üles harutada, lahti päästa'
vepsa ŕii̯čta 'seljast, peast v jalast ära võtta; lahti siduda, lahti harutada'
Lule saami rihttjōt 'üle pingutada; kippuda, tikkuda'
? udmurdi ǯ́eźi̮ni̮ 'lahti v üles harutama; peksa andma'
? komi reźalni̮ 'lahti hargnema, lahti minema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi.

taandama : taandada : taandan 'millelegi tagasi viima, lihtsustama; kahandama, vähendama, tagaplaanile nihutama; tagasi kutsuma, tagasi võtma; redutseerima; tagurdama' taga

taatlema : taadelda : taatlen 'mõõteriista kasutuskõlblikkust metroloogiaasutuses kindlaks tegema'
1930. aastatel loodud ja 1960. aastatel terminina kasutusele võetud tehistüvi, lähtutud on sõnade taatsi ja tagasi tüvedest, taga.

tahtma : tahta : tahan 'soovi, püüdlust, tungi omama midagi saada, teha, saavutada, millegi järele vajadust tundma; püüd(le)ma; (tungivalt) vajama'
● liivi tō’dõ 'tahta, soovida; vajada'
vadja tahtoa 'tahta, soovida; vajada; kippuda, peaaegu pidada'
soome tahtoa 'tahta, soovida; kippuda, peaaegu pidada'
isuri tahtoa 'tahta, soovida; kippuda, peaaegu pidada; vajada'
Aunuse karjala tahtuo 'tahta, soovida; püüda, kavatseda'
lüüdi tahtoda 'tahta, soovida'
vepsa tahtoida 'tahta, soovida'
? saami duostut 'haarata, kahmata; takistada; tagasi tõrjuda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vastet on kaheldavaks peetud tähenduserinevuse tõttu.

takistama : takistada : takistan 'võimatuks tegema, pidurdama, segama, tagasi hoidma, ära hoidma'; mrd 'kinnitama, kinni siduma'
◊ takerdama, takk, taklema
● vadja takku 'takk; vana karv (loomal), pulstunud vill (lambal)'
soome takistua 'kinni jääda, takerduda; kinni haarata, klammerduda', takertua 'kinni jääda; sassi v segi minna; kinni haarata, klammerduda', takku 'pulst, tuust; kahl; kuluhein'; mrd 'tihtimismaterjal'
isuri tagistaa 'pigistada, suruda', takku 'tihtimismaterjal; pulst, tuust'
Aunuse karjala takelduo 'külge jääda, külge kleepuda', takku 'pulstunud vill, karv v juuksed; vilets hein'
karjala takki 'sulalumi'
lüüdi takk 'pulst, tuust'
vepsa takaata 'külge jääda, kleepuda (lume kohta)'
? handi tăχort- 'riputama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka takjas.

talitsema : talitseda : talitsen 'ohjeldama, pidurdama, tagasi hoidma'
Võib olla tuletis taltuma tüvest. Vormiliselt saab tõlgendada talitama tuletisena.

taluma : taluda : talun 'vastu pidama, välja kannatama; sallima'; mrd 'kandma, tassima'
◊ talutama
● ? vadja tallottaa, tallõtta 'talutada'
soome taluttaa 'talutada'; mrd talua 'talutada, juhtida; järgneda; ise hakkama saada'
isuri taluttaa 'talutada'
Aunuse karjala taluo 'talutada; viia; kaasa võtta; panna'
lüüdi taluda 'viia ja tagasi tuua; talutada; proovida (selga v jalga)'
vepsa taluda 'talutada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka talitama ja taltuma.

terendama : terendada : terendan 'õhus peegeldama, kangastama; õhus peegelduma, kangastuma; vaimusilmas heiastuma, kujutlusse kerkima'
← balti *ster-
läti stars 'kiir', atstars 'peegeldus, vastuhelk, kuma', starot sõnas atstarot 'kiiri tagasi peegeldama, särama lööma'
On ka arvatud, et tüve vasted on soome van srmt terhentää 'tuulevarju pakkuda; hämardada, valgust varjata', mrd terhentyä, terhetä 'selgineda (ilma kohta)'; terhen van srmt '(tuule)vari, varjupool'; mrd 'udu; õhuke pilv; tulelõõm' ja karjala rhvl terhen 'udu' ning tegemist võib olla sama tüve variandiga mis sõnas ternes, milles häälikud on kohad vahetanud (*terneh > *terhen > tere-). Kaasnenud on tähendusmuutus 'piim, valge vedelik' > 'udu' > 'kangastus, kangastama'.

toibuma : toibuda : toibun 'tervise poolest kosuma; teadvusele tulema; enesevalitsemist, enesekindlust tagasi saama, end koguma'
● soome toipua 'kosuda, terveneda; taastuda, üle saada'
Aunuse karjala toibuo 'terveneda; teadvusele tulla; elustuda, virguda'
lüüdi toibduda 'kosuda, terveneda; taastuda, üle saada'
vepsa toibuda 'kosuda, terveneda; taastuda, üle saada'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas toim, sel juhul võib sama tüvi olla ka sõnas toitma.

toona 'mõne aja eest, kunagi mõni aeg tagasi; tookord, tol ajal' too

tõrjuma : tõrjuda : tõrjun 'eemale, kaugemale ajama, peletama; midagi ebasoovitavat ära hoidma, selleks kedagi v midagi hävitama vms; mitte nõustuma, vastu olema, tagasi ajama, eitama; kellessegi halvustavalt suhtuma ja teda vältima'
○ kirderanniku torjuma
● soome torjua 'tagasi lüüa, eemal hoida; ära hoida, takistada; tagasi lükata, keelduda; ümber lükata (nt väidet), eitada'
? saami doarjut 'toetada, tuge anda; toetuda, nõjatuda'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
Läänemeresoome, läänemeresoome-saami või läänemeresoome-mordva tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud sõna tore tüve vasteteks.

väistuma : väistuda : väistun 'eest ära astuma, tagasi astuma'
← soome väistyä 'taganeda, taanduda; kõrvale astuda; eemale minna'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

äsja 'väga vähe aega tagasi, nüüdsama'
On arvatud, et tüve vaste on soome äsken 'äsja'. Toodud kirjakeelde lõunaeesti murretest, kus ääsä, äisä tähendab 'samal päeval varem'. Kirjakeelne tähendus on soome keelest laenatud.