[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kannas : kannase : kannast 'maakitsus'
← soome kannas 'maakitsus; jalase tagaosa, kand'
Soome sõna on tuletis tüvest kand. Eesti murretes on vormilt sama tuletis tuntud tähenduses 'hui tagumine osa'.

kukal : kukla : kukalt 'inimese v looma pea tagaosa'
● vadja kukkula 'pealagi'
soome mrd kukku 'tipp; kuhi', kukkula 'küngas, kõrgendik'
isuri kukkula, kukkura 'küngas, kõrgendik'
Aunuse karjala kukkuri 'küngas; kuhi; tipp'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2. On oletatud, et sama tüvi on ka sõnades kukkur ja kupar. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd kukurs 'küür' .

mühklik : mühkliku : mühklikku 'muhklik, kühmlik'
● soome myhky 'kühm, muhk; pahk'
? mari müškə̑r 'kõht'
? udmurdi mi̮š 'tagaosa, selg'
? komi mi̮š 'tagaosa, selg; küür, kühm'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt muhk.

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
? ← alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
? ← algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
● liivi pū’oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

päkk : päka : päkka 'varvaste tagant algav tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune v jalg; pöidla juurest algav peopesa paksenenud osa'; mrd 'pöial; seen'
● liivi päkā 'söögiks kõlbmatu seen'
soome mrd päkkä 'päkk'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on sama tüve vasted ka liivi pä’g 'päkk', soome päkiä 'päkk', isuri pägiäin 'hobuse ja inimese jalatalla keskosa pehme koht', Aunuse karjala pägii 'pöid', lüüdi päged 'pöid'. Eesti keelest on laenatud läti peka 'labajalg, jalg, käpp', beka 'lambapuravik' ja eestirootsi päkk 'jalatald' ning võib-olla ka vadja pekkiäine 'hobuse kabja pehme tagaosa ühes kidaga' (← murdesõna pägim).

pära : pära : pära 'tagumine osa v ots; jäänus(ed), riismed; alus, tõepõhi'
○ lõunaeesti perä, kirderanniku pera, perä
◊ peru1,peru2,pärandama, pärast, päri, pärima, päris
● liivi pierā 'alus, põhi; ots, lõpp'
vadja perä 'tagaosa; pära, jääk; (hrl mitm) päramised, emakook'
soome perä 'ahter; tagaosa; istmik; lõpp; põhi'
isuri perä 'tagaosa; noodapära'
Aunuse karjala perä 'tagaosa; lõpp'
lüüdi perä 'tagaosa; (nõela)silm'
vepsa pera 'tagaosa; seljatugi'
ersa pŕa 'ots, tipp, latv'
mokša pŕä 'ots, tipp, latv'
udmurdi ber 'tagaosa; hilja'
komi be̮r 'tagaosa; tagasi, taas'
handi pärta, părta 'tagasi; vasak, pahem'
lõunamansi pärəw 'tagasi'
Soome-ugri tüvi. Sõnades peru1 ja peru2 on e-line tüvevariant. pärast on seestütlevavorm. päri on vana viisiütlevavorm. Vt ka pere, perse.

saba : saba : saba 'loomade tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa; mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm tagaosa, päraosa'
← balti *stabara-
leedu stabaras 'kuivanud oks; (kuivanud) (juurvilja)pealne, vars, tüügas, kõrs'
läti stebere '(lehma) saba; lühikese toruga püssiloks; luuakonts; tugeva kondiga jässakas inimene; lühike ja tugev (asi)'
● liivi tabār 'saba'
soome saparo, mrd sapa '(lühike) saba, sabajupp'
isuri sapara 'sea saba'
karjala sapero, saparo 'saba'
Eesti keelest on laenatud vadja sapa 'saba'.

selg : selja : selga 'keha tagaosa õlgadest tuharateni, loomadel keha ülaosa; selga meenutav osa esemel, kehaosal v loodusobjektil; ühesugune laiuv vee- v maismaa-ala'
○ lõunaeesti sälg
● liivi sǟlga 'kehaosa; avameri'
vadja seltšä 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv vee- v maismaa-ala'
soome selkä 'kehaosa; eseme vm osa; mäeseljak, voor; avavesi'
isuri selgä 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv veeala'
Aunuse karjala seľgü 'kehaosa; eseme vm osa; seljandik'
lüüdi šelg 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv vee- v maismaa-ala'
vepsa süug, seľg 'kehaosa'
saami čielgi 'kehaosa; hari; soa osa; seljandik'
mari šə̑lə̑ž 'ristluupiirkond'
Läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka seelik, selis.