[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahistama : ahistada : ahistan 'kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama; vaevama, piinama, rusuma, painama; ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama'
← soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, kus võib olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis sõnast ahas.

ajama : ajada : ajan 'kuhugi liikuma sundima; midagi tegema sundima; tagant kihutama'
◊ aelema, ajend
? ← indoeuroopa *aǵ-
vanaindia ájati 'ajama'
avesta azaiti 'ajama; ära viima'
ladina agere 'ajama'
● liivi a’ijjõ 'jahtida, ajada; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla'
vadja ajaa 'ajada, minema sundida; püüda, otsida; eraldada; sõita'
soome ajaa 'ära ajada; viia, sundida; juhtida, sõita'
isuri ajjaa 'hobust sundida, hobusega sõita; ära ajada'
Aunuse karjala ajua 'sõita; ajada'
lüüdi ajada 'hobusega sõita; purjetada, sõuda; suusatada; taga ajada'
vepsa ajada 'sõita; (taga) ajada'
saami vuodjit 'sõita, reisida'
udmurdi uji̮ni̮ 'ajama, taga ajama'
komi vojni̮ 'põgenema; kiiresti ära viima'
idamansi wojt- 'taga ajama'
Indoeuroopa laen on kaheldav häälikulistel põhjustel. Vt ka ait, laajama.

jaht : jahi : jahti 'ulukite jälitamine ja püüdmine v surmamine saagi saamiseks'
← alamsaksa jacht 'jaht, tagaajamine'
Laenatud võib olla ka samatüveline tegusõna jahtima, ← baltisaksa jachten 'taga ajama' või ← alamsaksa jachtern 'ringi kargama, üksteist taga ajama'. Eesti keelest on laenatud vadja jahti 'jaht' ja isuri jahti 'jaht'.

nõudma : nõuda : nõuan 'mingit soovi, tahtmist (kategoorilises vormis) esitama; küsima; tungivalt vajama; millegi järel, midagi võtmas v viimas käima'
○ kirderanniku noudama
● soome noutaa 'ära tuua, järele minna, kohale toimetada'
Aunuse karjala noudua 'jälitada; järgida (nt teed, jälgi; käsku, eeskuju); välja uurida; küsida, välja nõuda; hoolida, huvitatud olla'
lüüdi nouta 'järgneda'
? saami njuvdit 'suruda, pigistada, vajutada, (laiaks) litsuda'
handi ńoχəl- 'jälitama, taga ajama'
mansi ńāwl- 'jälitama, taga ajama'
neenetsi ńoda- 'jälitama'
sölkupi ńō- 'jälitama'
matori nodə- 'jälitama'
Uurali tüvi.

vaen : vaenu : vaenu 'sallimatus, vihkamine'
○ lõunaeesti vain, kirderanniku vain
← vanavene vojna 'sõda'
● soome vaino 'tagakiusamine, vaenamine'
karjala rhvl vaino 'sõda'
Teisalt on peetud balti laenuks tüvest, mille vasted on läti vaina 'süü, eksimus' ja leedu vajoti 'taga ajama'. Vanas kirjakeeles esineb sõna sageli tähenduses 'sõda'.

võtma : võtta : võtan 'enda kätte v kättesaadavusse toimetama'
○ kirderanniku ottama
◊ võti
● liivi võttõ 'võtta'; võţīm 'võti'
vadja võttaa 'võtta'; võtii 'võti'
soome ottaa 'võtta'
isuri ottaa 'võtta'
Aunuse karjala ottua 'võtta; kaasa võtta; koristada, üles võtta'
lüüdi ottada 'võtta; kitkuda'
vepsa otta 'võtta; näkata; sarnaneda'
Läänemeresoome tüvi, mida on seostatud soome-ugri tüvega, mille vasted on komi votni̮ 'korjama, noppima' ja mansi wāt- 'korjama', ning uurali tüvega, mille vasted on saami vuohttit 'jälitada; jälgida; tunda, tajuda', komi mrd ve̮tni̮ 'püüdma, jälitama, taga ajama' ja neenetsi weďeʔ- 'külastama; jälitama, järgi vaatama, uurima'. Vt ka võst.

ässitama : ässitada : ässitan 'koera ergutama, hassetama; tegema õhutama, üles kihutama, ergutama'
● ? soome van srmt äsittää 'ässitada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas õssitama. Mõjutanud võivad olla alamsaksa hissen, hessen 'taga ajama' ja baltisaksa hess, hetz 'häss, äss'.