[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kuklane : kuklase : kuklast 'suur sipelgas (Formica)'
● ? liivi kukki 'putukas; tõuk, röövik'
saami gotka 'sipelgas'
ersa kotkudav 'sipelgas'
mari kutko 'sipelgas'
? komi -kot sõnas koʒ́uvkot 'sipelgas'
Läänemeresoome-volga või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka kukrik.

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
● soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

maat-2 liitsõnas maat-uss 'inimese pärasooles nugiv valkjas linaluutaoline ümaruss, naaskelsaba'
? ← saksa Madenwurm 'naaskelsaba, maatuss'
Saksa allikas on liitsõna, Made 'tõuk' + Wurm 'uss, vagel, tõuk'. Laenamisel on liitsõna järelosis tõlgitud. Varem võib olla laenatud tüve germaani vaste, madu.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
? ← alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
● vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

muna : muna : muna 'valminud munarakk koos seda ümbritsevate kestadega; kodulindude muna; miski ovaalne, ümmargune v kerajas'
◊ munn
● liivi munā 'muna; munand'
vadja muna 'muna; kartul; munand; paise, mull'
soome muna 'muna; munand'
isuri muna 'muna; munand; kühm, tomp'
Aunuse karjala muna (mitm) 'munand; muna'
lüüdi muna 'peenis'
vepsa muna 'muna'
saami manni, monni 'muna'
ersa mona 'munand'
mokša mona 'munand'
mari muno 'muna; (putuka) vastne, tõuk'
handi muṇ, mǫṇ 'peenis; munand'
mansi mōn 'munand', muŋi 'muna; munand'
ungari mony 'muna; munand; peenis'
eenetsi mona 'muna'
nganassaani mǝnu 'muna'
sölkupi manǝ 'peenis'
kamassi muńə̑j, muńuj 'muna'
Uurali tüvi. munn on tüvevariant, kus n on reeglipäratult pikenenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd munnit (mitm) 'mehe suguelundid' ja läti mrd munni (mitm) 'mehe suguelundid' (← munn).

tõuk : tõugu : tõuku 'putuka ussitaoline vastne'
○ kirderanniku touk
● vadja tõukka, tõukõs 'tõuk, uss; puukoi'
soome toukka 'vastne, tõuk'
isuri toukka 'vastne, tõuk; veisenahakiini vastne'
Aunuse karjala toukku 'vastne, tõuk; parmuauk (nahal)'
lüüdi touk 'vastne, tõuk; mardikas, veisenahakiini vastne'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi töuk 'veisenahakiini vastne'.

vagel : vagla : vakla 'putuka vastne, ussike, tõuk'
← balti
leedu vabalas 'mardikas'
läti mrd vagulis 'sitikas'
Tüvi on balti laen eeldusel, et balti keeltes on g tüves algsem häälik kui b, mis esineb valdavalt tänapäeva leedu ja läti vastetes. Sellele viitab Iisaku murdevariant vaul 'veisenahakiini tõuk'.