[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahm : ahma ~ ahmi : ahma ~ ahmi 'kaljukass (Gulo gulo)'; mrd 'ahne'
◊ ahmima
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmo 'ahne'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *aś-, mille vaste on vanaindia aśma 'sööja'. Tähendus 'kaljukass' on laenatud soome keelest. Vt ka ahvatlema.

ahmima : ahmida : ahmin 'korduvalt (ning ahnelt) midagi v millegi järele haarama; ahnelt enda valdusse haarama v saada püüdma' ahm
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahmo 'ahne, inimene, kes tahab kõike endale'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'

apama : apada : apan lastek 'jooma'
● soome appaa 'süüa, ahmida; visata, toppida'
Aunuse karjala ape 'loomasööt, hekslid'
lüüdi ape͔ 'sulp, rokk'
vepsa apta 'süüa, ahmida'
saami vuohpput 'ahmida, kiiruga süüa'
Läänemeresoome-saami tüvi.

haukama : haugata : haukan '(isukalt, suurt tükki) hammustama'
● soome haukata 'haugata, hammustada; einet võtta, veidi süüa'
isuri haugada 'haugata, hammustada'
Aunuse karjala haukata 'haugata, hammustada; einet võtta, veidi süüa'
lüüdi haukaita 'haugata, hammustada'
vepsa haukaita 'haugata, hammustada'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas haukuma.

isu : isu : isu 'soov, tahtmine süüa; himu, soov, tahtmine, lust, huvi'
● vadja iso 'isu; himu, soov'
soome van isota 'näljas olla'
isuri iso 'isu; tahtmine, soov'
vepsa izo 'armas'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et indoiraani laen tüvest, mille vaste on vanaindia iccháti 'tahtma, soovima', kuid vastete puudumine kaugemates sugulaskeeltes seab selle kahtluse alla.

lahmama : lahmata : lahman 'lööma, äigama; jämedalt midagi järsku ütlema'
● vadja lahmia '(süüa) lahmida, vohmida, vitsutada'
soome lahmata 'tallata, segi ajada (põldu, heina, marjamaad); valivalt süüa; ahnitseda; laristada'
karjala lahmata 'ahmida, kugistada; tallata, segi ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ahm, lohmima, lähmama, kahmama, rahmama, sahmama, lahvama. Vt ka klahv1.

lipp1 : lipi : lippi 'kitsas ja õhuke lauake, liist; väike lapp'
● vadja lipittsa 'viskelabidas, hauskar'
soome lippi 'tohust kulp, kapp'
isuri lippoja 'süüa (lusikaga)'
Aunuse karjala lippi 'tohust kopsik; (madal) kauss, ööpott'
lüüdi lipitš 'tohust kopp'
vepsa lipitš 'tohust kopp'
Läänemeresoome tüvi.

lipsama : lipsata : lipsan 'kergelt ja väledalt läbi v välja minema'
● vadja lipsahtaa 'lipsata, lipsatada'
soome lipsahtaa 'libastuda, vääratada'
isuri lipsahtaa 'libastuda, libiseda; lipsata'
Aunuse karjala lipsahtuakseh 'kukkuda, prantsatada', lipsata 'süüa, kiiresti lakkuda'
vepsa ľipsahtada 'maha v välja libiseda, kukkuda; minema lipsata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lopsima, lupsama, sipsima, tipsima, lippama. Eesti keelest on laenatud läti lipsāt 'lipsama'.

lohmima : lohmida : lohmin 'korduvalt (huupi, umbropsu) lööma, peksma, kolkima; (midagi teha) lõhkuma, uhtma, vehkima'
◊ klohmima, lohmakas
● vadja lohmia 'peksta; (süüa) ahmida'
soome lohmia 'kirvega lüüa, tükeldada, hooletult teha; raisata, ahmida'
isuri lohmada 'lüüa, raiuda'
Aunuse karjala lohmata 'lüüa; kõlatada, kärgatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lähmama, rohmakas, vohmima, lohva, lohakas.

lopsima : lopsida : lopsin 'korduvalt lööma, viskama'
◊ klopsima, klõpsuma
● liivi lops 'kõrvakiil'
vadja lopsia 'lüüa, peksta, kõrvakiile jagada', klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
soome lopsia 'lobiseda; süüa, naksata; lüüa, peksta'
isuri klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
karjala lopsoa 'loksuda, plõksuda; lirtsuda, p(l)atsuda'
vepsa lopsahtada 'plartsatada, potsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lupsama, kopsima, popsima, ropsima, vops, loppis, loppuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hlåps 'hoop, löök' (← lops).

lupsama : lupsata : lupsan 'millegi vaikse vette kukkumise, korgi pealt tulemise vms heli tekitama; kiiresti ning kergelt (kuhugi sisse, kusagilt välja v ära) minema, lipsama'
● vadja lupsata '(korraks) lüüa'
soome lupsahtaa 'naksatada, sopsatada'
isuri lupsudella 'süüa ahmida'
karjala lupsahtoa 'naksatada, plartsatada; maha mütsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lipsama, lopsima, supsama, vupsama.

mäletsema : mäletseda : mäletsen '(liitmaoga sõraliste kohta:) söömisel vaid osaliselt peenestatud ja vatsast suhu tagasi liikuvat toitu teistkordselt, põhjalikult mäludes peenestama'
◊ mäluma
● liivi me’rdõ 'mäletseda'
vadja märestiä, märehtää 'mäletseda'
soome märehtiä 'mäletseda'
isuri märehtiä 'mäletseda'
Aunuse karjala märehťie 'närida, mäluda, mäletseda; süüa, õgida'
lüüdi märehťidä 'mäletseda'
vepsa märe͔hťida 'mäletseda'
lõunasaami meerehtidh 'mäletseda'
? udmurdi ǯomeśti̮ni̮ 'mäletsema'
? komi re̮miʒ́ti̮ni̮ 'mäletsema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. Udmurdi ja komi vasted eeldavad, et nendes keeltes on häälikud kohad vahetanud, *mᴈr- > *rᴈm- või on läänemeresoome ja saami keeltes häälikud kohad vahetanud.

nautima : nautida : naudin 'mõnu, lõbu, heaolu tundma; millestki meeldivast osa saama'
← soome nauttia 'mõnu tunda; süüa; juua; kasutada, tarvitada; saada, omada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keele eeskujul on moodustatud ka tuletis nauding, vrd soome nautinto 'nauding'.

nippima : nippida : nipin '(veidi, peenelt) näppima; väikeste lonksudega maitstes veidi rüüpama; (süüa) näkkima'
● vadja nipat '(käest) napsata'; nippiä 'sorteerida, välja näppida [?]'
soome mrd nippiä 'noppida; kitkuda, katkuda'
karjala nipata 'näksata, näkkida'; nippie 'näksida, napsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades noppima, näpp2 ja nipsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt saksa nippen 'väikeste lonksudega jooma; vähehaaval maitsma' (mis on kahtlemata eesti sõna tähendust mõjutanud), alamsaksa knipen 'näpistama, pigistama, suruma', rootsi knipa 'näpistama, kokku pigistama'. Vt ka nibu.

norima : norida : norin 'väiklaselt, pahatahtlikult etteheiteid tegema, vigu otsima; sõnadega torkima, pilkama; manguma, nuruma; välja korjama, valides otsima, endale meelepärast välja valima'
Võib olla nõrga astme üldistumisel tekkinud variant tüvest, mis esineb murdesõnas norgima 'mere põhjas, uppunud laevalt rauda hankima; heinu veest välja rehitsema'; vanemas murdekeeles ka 'valides välja otsima'. Sel juhul võivad tüve vasted olla liivi noŗkõ 'isutult süüa' (teisalt peetud nõrguma vasteks) ja soome mrd norkkia 'noppida; näksida, näkkida'. Teise arvamuse järgi võib tüve vaste olla liivi nõrī 'range, ebasõbralik, südametu; riiakas; kõvasti kokku keerutatud (lõng)'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåret 'narrima, tögama, kiusama, tüli norima'.

nõrguma : nõrguda : nõrgun 'nire(de)na v tilkadena valguma, immitsema, nirisema'
○ kirderanniku norguma
● ? liivi noŗkõ 'isutult süüa, näkitseda'
vadja nõrkata, nõrkõta 'nõristada, vähehaaval valada'
soome norkko 'urb'; mrd norko(nen) 'okaspuu kasv'
Aunuse karjala ńorkku- 'tilkuda, voolata'
vepsa ńorke͔ita 'kiiresti lüpsta'
ersa nuŕgems 'voolama, valguma; rippuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Esitatud liivi vastet on teisalt peetud norima vasteks. Vt ka norg.

nätsuma : nätsuda : nätsun 'löökidest v korduvast järsust survest tuhmilt plaksuma'
● ? vepsa ńäčotada 'nätsutada, matsutada; aeglaselt süüa'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas nätske. Lähedane tüvi on nt sõnades nätakas, lätsima, mätsima, mats2.

popsima : popsida : popsin 'piipu pahvakuid õhku lastes suitsetama; lühikest nt mootori töötamise heli kuuldavale laskma, selliselt töötama, liikuma vms'
● soome popsia 'kiiresti v ahnelt süüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kopsima, lopsima, ropsima, poksama, potsama, pupsuma.

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
◊ purd, pure, puri-2, puru1
● liivi pu’rrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

põimima : põimida : põimin 'punuma; tihedalt millegi ümber kokku panema'; mrd '(välja) valima'
● liivi pȯimõ 'lükkida, pista, noppida'
vadja põimia, poimia 'korjata, noppida'
soome poimia 'korjata, noppida'
isuri poimia 'võrgusilmi kepile korjata'
Aunuse karjala poimie 'mustrit kududa'
lüüdi poimeda 'korjata; tikkida, välja õmmelda'
vepsa poimda 'korjata; krookida; mustrit kududa, tikkida'
saami boaibmut 'nokkida, napsata; näksida, süüa'
Läänemeresoome-saami tüvi.

rüüpama : rüübata : rüüpan 'sõõmu, lonksu, suutäit võtma; jooma; (ohtralt) alkohoolseid jooke pruukima, napsitama'
? ← algskandinaavia *driūpa
rootsi drypa 'tilkuma, nirisema; tilgutama'
● liivi rīpõ, rǖpõ 'lusikaga süüa; lürpida, rüübata'
vadja rüüpätä 'rüübata, lonksata; (viina) juua'
soome ryypätä 'rüübata, juua, lonksata; viina võtta, napsitada'
isuri rüübädä 'rüübata, juua, lonksata'
Aunuse karjala rüüpätä, rüöpätä 'rüübata, juua, lonksata; viina võtta, napsitada'
lüüdi rüöpsäitä 'rüübata, juua'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks.

sööma : süüa : söön 'midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama, eine(s)tama'
◊ sööbima, sööstma, sööt, söövitama, süst, süstima
● liivi sīedõ 'süüa'
vadja süvvä 'süüa'
soome syödä 'süüa'
isuri söövvä 'süüa'
Aunuse karjala süvvä 'süüa'
lüüdi šüödä 'süüa'
vepsa söda 'süüa'
ersa śevems 'sööma'
mokša śivəms 'sööma'
? udmurdi śini̮ 'sööma'
? komi śojni̮ 'sööma'
handi le-, li- 'sööma; jooma; valutama; vahekorras olema'
mansi tē-, tāj- 'sööma; põlema'
ungari eszik 'sööma'
Soome-ugri tüvi. sööstma on vana enesekohane tuletis. Sõnades süst ja süstima on kirjakeeles kasutusele võetud selle tuletise murdevariant. Tuletis sööbima võib olla ka laenatud, ← soome syöpyä 'läbi kuluda, sööbida'. Eesti keelest on laenatud läti mrd suimit 'ahnelt sööma'. Vt ka sõim.

vohmima : vohmida : vohmin 'rohkesti ja ahnelt sööma, vitsutama'
● vadja vohmo 'vedelvorst, venivillem'
soome mrd vohmia 'vohmida, ahnelt süüa; pikkade sammudega astuda; vedeleda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lohmima.