[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiilgama : hiilata : hiilgan 'heledasti särama, helendama; välja paistma, silma torkama'
◊ hiilakas
● liivi ildõ, ilgõ 'hiilata, särada'; īļ '(meremeeste salakeeles) tuli'
vadja hiili '(tuline, hõõguv) süsi'
soome hiili 'süsi; süsinik'
isuri hiili 'süsi'
Aunuse karjala hiili 'süsi'
lüüdi hiiľ(i) 'süsi; peerutahm'
vepsa hiľ 'süsi'
Pite saami šilla 'hõõguv süsi'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome laen.

kägar : kägara : kägarat 'kokkuvajunud v -pressitud vormitu tomp v nutsak'
◊ käkerdama
● vadja käkärä 'junn, pabul'
soome käkkärä 'käkras, kõverik; kõver puu'
Aunuse karjala käkkürä 'kõver puu'
vepsa käkurta 'kokku keerata'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mäkerdama. On ka arvatud, et tüve vaste on soome kekäle 'tukk, süsi'. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on isuri kakkaara 'lehmakook', soome mrd kakara 'mulla- v sõnnikukamakas; junn', Aunuse karjala kagareh 'sõnnikukamakas; pabul', lüüdi kakark 'lambapabul'. Need vasted võivad olla ka tüve kaka tuletised. Vt ka käkk.

süsi : söe : sütt 'tahke aine, eriti puidu põlemisel tekkinud urbne, jahtununa must tombuke'
○ lõunaeesti hüdsi
● liivi si’ž, sü’ž 'süsi'
vadja süsi 'süsi'
soome sysi '(puu)süsi'
isuri süsi 'sepapaja süsi'
karjala süsi 'süsi'
saami čađđa 'süsi'
ersa śeď 'süsi'
mokša śeď 'süsi'
mari šüj 'süsi'
idahandi sö̆j 'süsi'
lõunamansi süľī 'süsi'
metsaneenetsi śij sõnaühendis tuń śij 'hõõguv süsi'
eenetsi śa liitsõnas tuśá 'süsi'
sölkupi sīćə 'süsi'
kamassi siʔ 'süsi'
Uurali tüvi.