[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nõlg : nõle : nõlge 'nina ja neelu limaskesta mädapõletikuga ning ninast erituva mädase nõrega äge nakkushaigus peamiselt noorhobustel'; mrd 'tatt'
● liivi noļg 'lima, röga; jäänus'
soome van srmt nolki 'lima, röga, sülg'
Aunuse karjala ńolgi 'sülg, ila; (kala) lima'
lüüdi ńolg(u) 'sülg; (kala) lima'
saami snuolga 'tatt'
ersa nolgo 'tatt'
mokša nolga 'sülg; tatt'
ungari nyál 'sülg, ila'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud.

sõra- liitsõnas sõrasilm 'pime klaasise läikega silm (nt hobusel); sunnik, põrguline'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis murdesõnas hõrasilm 'sõrasilm, kõõrdsilm'. Sel juhul on tüve vasted vadja õrahtaa 'sõõrduda', soome hera 'juustuvesi, vadak', isuri hera- liitsõnas heravesi 'juustuvadak', Aunuse karjala hera 'marjamahl', lüüdi hera 'vedelik' ja võib-olla ka liivi õrā 'ila, sülg (eriti loomadel innaajal)'. Tüve on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sera-, või vanemaks, indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *serom *, mille vaste on ladina ladina serum 'juustuvesi, kohupiimavesi, petipiim, vadak'. Vt ka hõrak-, sõõrduma.

sülg : sülje : sülge 'suuõõnde nõristuv limane veniv vedelik'
● liivi siļg, süļg 'sülg, ila'
vadja sültši 'sülg'
soome sylki 'sülg'
isuri sülgi 'sülg'
Aunuse karjala süľgi 'sülg'
lüüdi šüľg 'sülg'
vepsa süug, süľǵ 'sülg'
saami čolga 'sülg'
ersa śeľge 'sülg'
mokša śeľgä 'sülg'
mari šüβə̑l 'sülg, ila'
udmurdi śal 'sülg'
komi śe̮lavni̮ 'sülitama'
idahandi sö̆jəγ- 'sülitama'
mansi saľγ- 'sülitama'
Soome-ugri tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt evengi silikse, silekse 'kaste', kalmõki šülkε̄ 'sülg'.

tilk : tilga : tilka 'väike kerajas v pirnjas vedeliku osake, piisk; väike kogus; ravimvedelik, mida manustamisel mõõdetakse tilgaviisi'
● liivi tīlka 'tilk'
vadja tilkka 'tilk'
soome tilkka 'tilk'
isuri tilkka 'tilk'
Aunuse karjala tilku 'tilk'
lüüdi ťilk 'tilk'
vepsa ťüukuińe 'tilgake; raas, natuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tilisema, tilksuma, tilpama, tiltsuma, tolk1, silgutama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tilk 'tilk; tilkuma' (tegusõnana ← tilkuma) ning läti mrd tilka 'jääpurikas; (tilkuv) sülg, ila'. Vt ka tilgastama ja tõlkjas.

vaht2 : vahu : vahtu 'vedelik, milles on rohkesti gaasimulle'
○ lõunaeesti vatt
← alggermaani *þwaχti(a)-, *þwaχtu-
gooti *hvaþjan 'vaht'
rootsi tvätta 'pesema'
● liivi vō’ 'vaht'
vadja vaahsi, vaassi 'vaht'
soome vaahto 'vaht'
isuri vaahto 'vaht'
Aunuse karjala vuahti 'vaht; sülg, ila'
lüüdi vuahte 'vaht; sülg, ila'
vepsa vaht 'vaht; sülg, ila'