[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

nõlg : nõle : nõlge 'nina ja neelu limaskesta mädapõletikuga ning ninast erituva mädase nõrega äge nakkushaigus peamiselt noorhobustel'; mrd 'tatt'
● liivi noļg 'lima, röga; jäänus'
soome van srmt nolki 'lima, röga, sülg'
Aunuse karjala ńolgi 'sülg, ila; (kala) lima'
lüüdi ńolg(u) 'sülg; (kala) lima'
saami snuolga 'tatt'
ersa nolgo 'tatt'
mokša nolga 'sülg; tatt'
ungari nyál 'sülg, ila'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud.

puhuma : puhuda : puhun 'õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; (õhumassi kohta:) liikuma; rääkima, lobisema'
◊ puhandama,puhisema,puhitama,puhk1,puhkama,puhkima
● liivi pū'ontõ 'ajada, puhuda; raisata, pillata'
vadja puhua 'puhuda; puhitada; pursata'
soome puhua 'rääkida'
isuri puhhuua 'puhuda, hingata'
Aunuse karjala puhuo 'puhuda; loitsida; rääkida'
lüüdi puhuda 'puhuda; loitsida; puhudes naerist külvata'
vepsa puhuda 'puhuda; loitsida'
saami bossut 'puhuda; sügavalt hingata, hingeldada'
? handi pŏᴧ- 'puhuma'
? mansi puti- 'sülitama; suust vett pritsima'
? sölkupi puttu 'sülg'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades suhisema, tuhisema. Sõnades puhk, puhkama, puhkima on k-liide. Eesti keelest on laenatud isuri puhada 'puhata'. Vt ka puhev, puhkema.

röga : röga : röga 'hingamisteede väljaköhitav eritis'
● lüüdi rögä 'tatt'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas rögisema. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane samatähenduslik tüvi, mille vasted on liivi gregād 'röga, sülg', vadja räkä, hrv rätšä 'tatt; röga', soome räkä 'tatt; sülg', isuri rägä 'tatt', Aunuse karjala regä 'tatt', lüüdi regä 'tatt' ja vepsa rega 'tatt', samuti murdesõna räga 'röga, tatt; mustus'. On ka oletatud, et räga ~ röga on germaani laen, ← alggermaani *χrǣkan-, mille vasted on vanaislandi hráki 'sülg' ja rootsi mrd råke 'sülg'. Vt ka rekk.

sõra- liitsõnas sõrasilm 'pime klaasise läikega silm (nt hobusel); sunnik, põrguline'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis murdesõnas hõrasilm 'sõrasilm, kõõrdsilm'. Sel juhul on tüve vasted vadja õrahtaa 'sõõrduda', soome hera 'juustuvesi, vadak', isuri hera- liitsõnas heravesi 'juustuvadak', Aunuse karjala hera 'marjamahl', lüüdi hera 'vedelik' ja võib-olla ka liivi õrā 'ila, sülg (eriti loomadel innaajal)'. Tüve on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sera-, või vanemaks, indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *serom *, mille vaste on ladina ladina serum 'juustuvesi, kohupiimavesi, petipiim, vadak'. Vt ka hõrak-, sõõrduma.

sülg : sülje : sülge 'suuõõnde nõristuv limane veniv vedelik'
● liivi siļg, süļg 'sülg, ila'
vadja sültši 'sülg'
soome sylki 'sülg'
isuri sülgi 'sülg'
Aunuse karjala süľgi 'sülg'
lüüdi šüľg 'sülg'
vepsa süug, süľǵ 'sülg'
saami čolga 'sülg'
ersa śeľge 'sülg'
mokša śeľgä 'sülg'
mari šüβə̑l 'sülg, ila'
udmurdi śal 'sülg'
komi śe̮lavni̮ 'sülitama'
idahandi sö̆jəγ- 'sülitama'
mansi saľγ- 'sülitama'
Soome-ugri tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt evengi silikse, silekse 'kaste', kalmõki šülkε̄ 'sülg'.

tilk : tilga : tilka 'väike kerajas v pirnjas vedeliku osake, piisk; väike kogus; ravimvedelik, mida manustamisel mõõdetakse tilgaviisi'
● liivi tīlka 'tilk'
vadja tilkka 'tilk'
soome tilkka 'tilk'
isuri tilkka 'tilk'
Aunuse karjala tilku 'tilk'
lüüdi ťilk 'tilk'
vepsa ťüukuińe 'tilgake; raas, natuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tilisema, tilksuma, tilpama, tiltsuma, tolk1, silgutama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tilk 'tilk; tilkuma' (tegusõnana ← tilkuma) ning läti mrd tilka 'jääpurikas; (tilkuv) sülg, ila'. Vt ka tilgastama ja tõlkjas.

vaht2 : vahu : vahtu 'vedelik, milles on rohkesti gaasimulle'
○ lõunaeesti vatt
← alggermaani *þwaχti(a)-, *þwaχtu-
gooti *hvaþjan 'vaht'
rootsi tvätta 'pesema'
● liivi vō’ 'vaht'
vadja vaahsi, vaassi 'vaht'
soome vaahto 'vaht'
isuri vaahto 'vaht'
Aunuse karjala vuahti 'vaht; sülg, ila'
lüüdi vuahte 'vaht; sülg, ila'
vepsa vaht 'vaht; sülg, ila'