[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kõdi : kõdi : kõdi 'naha kergel puudutamisel v silitamisel tekkiv närviärritus, mis kutsub esile reflektoorseid tõrjeliigutusi ja naeru'
◊ kudi
● liivi gõdīņţõ, kitīņţõ, kutīņţõ 'kõditada'
vadja kutisa 'end liigutada; sibelda'; kuduttaa 'kõditada'
soome kutiaa 'kõdi karta; sügeleda, kõdi olla'
isuri kutissa 'kõdi olla; kõditada'
karjala kutšuttoa 'kõditada; sügeleda'
lüüdi kutšutada 'kõditada'
vepsa kučutada 'kõditada; sügeleda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kidisema.

uhkama : uhata : uhkan 'üles v välja ajama; hoovama, voogama'
◊ uhama, uhtuma1
● soome uhkua 'uhata, uhkuda; tulvata'; uhku 'uhk; jää peale tõusnud vee ja lume segu'
isuri uhkua 'sügeleda'
Aunuse karjala uhku 'lörts, vesine lumi'
lüüdi uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
vepsa uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades uhke ja uhal. uhtuma on tuletis nõrgaastmelisest variandist uhama. Eesti keeles on osas vormides kokku langenud uhtma vormistikuga. Vt ka ohatama.