[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ablas : apla : ablast 'ahne sööma v jooma; himukas'
● soome mrd hapla 'kirglik soov; kiire, rutt'
Läänemeresoome tüvi.

helpima : helpida : helbin 'vedelat v vähe närimist nõudvat toitu (kiiresti) lusikaga sööma'; mrd 'midagi kiiresti tegema'
Tundmatu päritoluga tüvi.

järama : järada : järan '(tugevasti, jõuliselt) närima'
● soome mrd järittää 'järada, närida'
Aunuse karjala järittiä 'raiuda; hakkida; tükeldada'
lüüdi ďärittada 'peeneks hakkida'
vepsa järitada 'peeneks hakkida, tükeldada'
? ersa jarsams 'sööma'
? mokša jarχcams 'sööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Mordva tüvi võib olla rööpselt kujunenud. Lähedane tüvi on nt sõnades jürama ja närima.

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
◊ katsik
● vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

kugistama : kugistada : kugistan 'kiiruga alla neelama, ahnelt midagi sööma' kugisema

lakkuma : lakkuda : lakun 'keelega limpsides suhu ammutama'
◊ lake
● liivi lakkõ 'lakkuda, limpsida'
vadja lakkia, lakkoa, lakkua 'lakkuda, limpsida'
soome lakkia 'lakkuda, limpsida; trimbata'
isuri laguttaa 'palju juua'
karjala lakkie, lakittoa 'palju juua, trimbata'
lüüdi lakkida 'lakkuda, limpsida'
vepsa lakičťa 'lakkuda, limpsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt komi lakni̮ '(tühjaks) lakkuma', vene lakát’ 'lakkuma, limpsima; trimpama', läti lakt 'lakkudes sööma, larpima'.

larpima : larpida : larbin 'ahnelt sööma; (midagi teha) lahmima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lurpima, lõrpima, lürpima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa schlarfen 'jalgu järel lohistades käima; lakkuma; rüüpama', alamsaksa slorpen 'rüüpama, larpima'.

lõmpsima : lõmpsida : lõmpsin 'suurte suutäitena sööma, larpima; lorama' lompsama

lõrpima : lõrpida : lõrbin kõnek 'vedelat toitu (ahnelt) sööma, (ahnelt) jooma, lurinal sööma v jooma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larpima, lurpima, lürpima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt alamsaksa slorpen 'rüüpama, larpima', saksa schlürfen '(kuuldavalt) rüüpama, larpima; sisse hingama'.

lõss : lõssi : lõssi 'kooritud piim'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, mis võib olla ka nt murdesõnades lõsima, lõssetama 'kesti järele jättes sööma'.

lürpima : lürpida : lürbin 'lurinal sööma v jooma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larpima, lurpima, lõrpima. On arvatud, et mõjutanud on saksa schlürfen '(kuuldavalt) rüüpama, larpima'.

mugima : mugida : mugin 'kuiva toitu (pikkamööda mäludes) sööma; kinnise suuga sööma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pugima, mudima.

nosima : nosida : nosin 'omaette vaikselt, kiirustamata ja vähehaaval midagi tegema (sööma, pusima, otsima)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima, nüsima, posima, sosisema. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåset 'näppama, varastama'.

näsima : näsida : näsin 'aeglaselt närima, vähehaaval ning pikkamööda sööma; nüsima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jäsima, nosima ja nüsima.

pakk2 : paki : pakki 'millestki tulvil olek'; kõnek 'rutt'
◊ pakiline, pakitsema, pakkuma
● liivi pak 'sööma sundida'
vadja pakko 'sundus, vajadus'
soome pakko 'sundus, kohustus, vajadus'
isuri pakko 'sundus, kohustus, vajadus'
karjala pakko 'sundus, kohustus, vajadus; vältimatus; valu'
lüüdi pakottada 'valutada, pakitseda, kipitada'
vepsa pakutada 'valutada, pakitseda'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk4.

pala : pala : pala 'korraga hammustatav v suhu võetav tükk, suutäis; lühike teos, selle osa; (väike) tükk v osa'
● liivi palā 'lõik, tükk, osa'
vadja pala 'tükk'
soome pala 'tükk; suutäis'
isuri pala 'tükk'
Aunuse karjala pala 'lõik, tükk'
lüüdi pala 'tükk'
vepsa pala 'tükk'
saami van buola 'tükk'
ersa pal 'leiva-, lihatükk'
mokša pal 'liha'
? mari pultə̑š 'tükk, jupp'
? komi palak 'kiht; tükk'
handi pul 'tükk, suutäis'
mansi pūl 'tükk, suutäis'
ungari falat 'tükk, suutäis'
neenetsi paľe- 'sööma, neelama'
sölkupi poli̮- 'neelama'
Uurali tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas põlema.

piisama : piisata : piisan 'jätkuma, küllalt olema'
← rootsi spisa 'sööma; toitma; moonaga varustama; piisama'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja piisata 'piisata, jätkuda'.

pugima : pugida : pugin 'innukalt sööma'; mrd 'pingutades, vaevaga midagi tegema'
◊ pugi,pugisema
● soome mrd pukista 'rääkida, toriseda, vaielda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mugima, pagisema.

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
◊ purd, pure, puri-2, puru1
● liivi pu’rrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

sõim : sõime : sõime 'piklik (jalgadel) kast, salv v alus, millesse pannakse loomadele kuivsööt; kuni kolmeaastastele lastele hoidu ja arendust võimaldav asutus'
○ kirderanniku soime
● vadja sõimi '(sööda)sõim'
soome mrd soimi '(hobuste) söödanõu'
isuri seimi, soima, soimi 'hobuse või lehma söödaküna'
Aunuse karjala soimi 'söödaküna, sõim'
lüüdi soim(i) 'sõim, heinakorv'
Võib olla vana tuletis sööma tüvest.

sööbima : sööbida : sööbin 'millessegi uuristuma, sisse tungima, end millessegi sisse sööma' sööma

sööma : süüa : söön 'midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama, eine(s)tama'
◊ sööbima, sööstma, sööt, söövitama, süst, süstima
● liivi sīedõ 'süüa'
vadja süvvä 'süüa'
soome syödä 'süüa'
isuri söövvä 'süüa'
Aunuse karjala süvvä 'süüa'
lüüdi šüödä 'süüa'
vepsa söda 'süüa'
ersa śevems 'sööma'
mokša śivəms 'sööma'
? udmurdi śini̮ 'sööma'
? komi śojni̮ 'sööma'
handi le-, li- 'sööma; jooma; valutama; vahekorras olema'
mansi tē-, tāj- 'sööma; põlema'
ungari eszik 'sööma'
Soome-ugri tüvi. sööstma on vana enesekohane tuletis. Sõnades süst ja süstima on kirjakeeles kasutusele võetud selle tuletise murdevariant. Tuletis sööbima võib olla ka laenatud, ← soome syöpyä 'läbi kuluda, sööbida'. Eesti keelest on laenatud läti mrd suimit 'ahnelt sööma'. Vt ka sõim.

sööstma : söösta : sööstan 'väga kiiresti, suure hooga liikuma' sööma
● liivi zȭöks 'hüpelda, kepselda, tantsida'
soome syöstä 'lükata, tõugata; pursata, paisata'
karjala syöksie

sööt : söödi : sööti 'pikemat aega harimata põllumaa, mida kasutatakse hrl karjamaana' sööma

söövitama : söövitada : söövitan 'uuristava ainega mõjutama v töötlema; uuristuvalt mõjuma' sööma

süst : süsta : süsta 'kahelabalise aeruga aerutatav kerge kitsas, teravate otstega tullideta paat' sööma

süstima : süstida : süstin 'süstla abil ravimit organismi kudedesse v kehaõõnde manustama' sööma

vohmima : vohmida : vohmin 'rohkesti ja ahnelt sööma, vitsutama'
● vadja vohmo 'vedelvorst, venivillem'
soome mrd vohmia 'vohmida, ahnelt süüa; pikkade sammudega astuda; vedeleda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lohmima.

õgima : õgida : õgin 'aplalt sööma'
● ? soome mrd hokaista 'kiiresti neelata; õgida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.