[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

eine : eine : einet '(kerge) söögikord; söök'
soome eine 'hommikusöök; eine, söök'
isuri eine 'hommikusöök; eine, söök'
Aunuse karjala eineh 'toit, toiduained'
Võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *afnija, mille vasted on vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime', rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Vt ka aine.

kost1 : kosti : kosti '(külla) kaasavõetu, toit, söök, toidupoolis'; mrd 'külaline'
vene gosť 'külaline'
Tüvi on kokku langenud häälikuliselt ja tähenduselt lähedase hilisema saksa laenuga, kost2.

kost2 : kosti : kosti 'ülalpidamine, tasu eest majutuse ja toidu pakkumine'
saksa Kost 'söök, toit; kost, ülalpidamine'
Varem on laenatud saksa tüve alamsaksa vastet sisaldav liitsõna, pruukost. Vt ka kost1.

lake : lakke : laket 'vedel söök; vesine v lahja toit v jook' lakkuma

lobi : lobi : lobi kõnek 'söök, hrl vedel toit v supp; (hrv) lobjakas' lobama

peber : pebre : pepre (hrl mitm) 'pudenenud, puruks hõõrdunud (heina)lible'
liivi pebbõrz, bebbõrz 'kohev; mure, pude'
soome pöperö, peperö 'tihke mass; segu; toit, söök'
Aunuse karjala pebru 'toidujäänused; heina-, põhupuru'
lüüdi pebr 'praht, puru, okkad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti bēberis, bēbars 'karvatort, pulst'.

pruukost : pruukosti : pruukosti van 'hommikueine, harvem ka lõuna- v õhtuoode'
ruugost, pruukuss
alamsaksa vrōkost 'varane eine'
Alamsaksa allikas on liitsõna: vro 'varane; vara' + kost, koste 'toit, söök'. Liitsõna järelosise saksa vaste on eraldi laenatud, kost2.

roog1 : roa : rooga 'söök, toit'; mrd 'supp, leem'
alggermaani *rōkā
keskülemsaksa ruoche 'hoolitsus'
alamsaksa roke, ruke 'hoolitsus'
vadja rooka 'söök, toit; loomatoit'
soome ruoka 'söök, toit'
isuri rooga 'söök, toit'
Aunuse karjala ruogu 'söök, toit; loomatoit'
lüüdi ruog 'söök, toit'
Laenatud on ka germaani tüve skandinaavia tuletis, rookima.

susla : susla : suslat 'kitsarööpmelise raudtee rong; soe siirupiga linnasejook, mida hrl laatadel müüdi; vilets söök v jook'
vene súslo '(õlle)virre; meski'
Esialgne joogi nimetus on susla keetmise masinalt kandunud vedurile ja edasi tervele rongile.

tuusik : tuusiku : tuusikut 'pääsetäht sanatooriumi vm, mille hinnas sisalduvad majutus, söök jm teenused'; mrd 'tunnistus, pass'
Tundmatu päritoluga tüvi. Murretes tähenduses 'tunnistus, pass' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses 'pääsetäht sanatooriumi vm'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur