[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

kastma : kasta : kastan 'pinnast veega märjaks, niiskeks tegema, midagi vedelikuga niisutama; lühikeseks ajaks vedeliku sisse panema; (sademete, vedeliku kohta:) märjaks muutma; kerkimapanekuks tainast sõtkuma'
liivi kastõ 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
vadja kassaa 'märjaks teha, niisutada; likku panna'
soome kastaa 'sisse (märjaks) kasta; märjaks teha, niisutada; ristida'; mrd kasi 'kaste; niisutus'
isuri kastaa 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
Aunuse karjala kastua 'märjaks teha, niisutada'
lüüdi kastada 'märjaks teha, niisutada; ristida'
vepsa kastta 'märjaks teha, niisutada'
Inari saami kásániđ 'niiskuda'
handi kăᴧ 'kaste'
? läänemansi kɔ̄ťəľ liitsõnas kɔ̅ťəľ-wüť 'kaste(vesi)'
Soome-ugri tüvi. kastma oma läänemeresoome vastetega on tuletis, tuletusliideteta tüvi on murdesõna kasi 'kevadine niiskus mullas' ja soome mrd kasi.

peksma : peksta : peksan 'korduvalt v kestvalt (kiiresti) lööma, taguma, kloppima; lööke, hoope nuheldes jagama; põllutaimedest teri v seemneid eraldama (masindades, tagudes jne); ägedasti tuksuma'
liivi pieksõ 'peksta, lüüa, kloppida'
vadja peksää 'taguda, kolkida, lüüa, peksta'
soome piestä 'peksta, lüüa, taguda'
isuri peeksää 'peksta, lüüa'
Aunuse karjala pieksiä 'segada, sõtkuda; nahka töödelda; (vahule) lüüa, kloppida, võid kirnuda; lüüa'
lüüdi pieksädä 'peksta; kloppida, sõtkuda; (pargitud nahka) töödelda'
vepsa peksta 'segada, sõtkuda; muljuda; kloppida; segada, liigutada'
ersa pivsems 'vilja peksma'
mokša piksəms 'lööma, peksma, karistama'
udmurdi posni̮ 'hõõruma, peenestama; (nahka) parkima'
komi pesni̮ 'lööma, peksma; (koort võiks) kloppima; (nahka) parkima'
neenetsi ṕiďel- '(nahka) pehmendama'
eenetsi fideŋe- 'nahka töötlema'
nganassaani fedeʔá- 'nahka töötlema'
sölkupi pit- 'sõtkuma'
kamassi pшʔ- 'nahka töötlema'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud läti peksēt, peksīt 'peksma'; pekstēties 'tülitsema'. Vt ka pess.

puserdama : puserdada : puserdan 'pigistades väänama, kõvasti muljuma; pingutusega midagi tegema'
puseriti
● ? liivi buzārtõ 'hõõruda'
vadja puzõrtaa '(välja) pigistada v suruda; kuivaks väänata'
soome pusertaa 'pigistada, suruda, muljuda; pressida, väänata'
isuri puserdaa 'pigistada, suruda; pressida, väänata'
Aunuse karjala puzerdua 'kuivaks väänata; pigistada, pressida'
lüüdi puzertta 'pigistada, väänata (nt vett riietest)'
vepsa puze͔rta 'kuivaks väänata; (välja) pigistada, pressida'
udmurdi pi̮źi̮rti̮ni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
komi pi̮ʒ́i̮rtni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
lõunahandi pusər- '(vastu rindu) suruma; sõtkuma (tainast); pesu pesema'
ungari facsar 'pigistama, suruma; väänama'
Häälikuliselt ajendatud soome-ugri tüvi.

rõhuma : rõhuda : rõhun 'suruma, vajutama; pressides, pingutades midagi tegema; kedagi alla suruma'
Võib olla sama tüvi, mis soome rouhia '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida'; mrd 'vigastada, jõhkralt kohelda', isuri rouhtama 'rataste tehtud süvend, roobas', Aunuse karjala rouhie 'uhmris tampida; tugevasti lüüa, vigastada', lüüdi rouhida '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida' ja vepsa rouhta 'peenestada, purustada'. Sel juhul võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on läti mrd krausēt 'puruks tampima' ja leedu kraušyti 'kägardama, sõtkuma, puskama, lööma, tõukama'. Häälikuline vastavus selle tüvega ei ole täpne. Teisalt võib sõna olla nõrgaastmeline tuletis tüvest rõhk. rõhuma ja rõhk võivad olla algselt eri päritoluga tüved, mis on hiljem omavahel segunenud ja vormiliselt ühtlustunud.

sonkima : sonkida : songin 'milleski tuhnima, midagi sorkima, (nt pinnast) segi pöörama, (segi) sõtkuma' songima

sõtkuma : sõtkuda : sõtkun 'jalgadega (tugevasti) peale astuma, tallama; mingit massi segama, töötlema; käima, kõndima'
lõunaeesti sõkma, kirderanniku sotkima
liivi suotkõ 'sõtkuda; tammuda'
vadja sõtkoa 'sõtkuda (tainast, savi); tallata, sõtkuda', sõtkõa 'sõtkuda (savi)'
soome sotkea 'segi ajada; määrida; sõtkuda, tallata'
isuri sotkia 'sõtkuda (savi); maha tallata; määrida; (pesu) kolkida; segi ajada'
Aunuse karjala sotkie 'segada, sõtkuda; maha tallata'
lüüdi soťkida 'sõtkuda (tainast)'
vepsa sotkťa 'sõtkuda (tainast)'
? komi sučki̮ni̮ 'torkama, pistma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

tallama : tallata : tallan 'jalgadega korduvalt peale astuma, litsuma v vajutama, sõtkuma; jalgadega sõtkudes töötama v tegevuses olema; (läbi) käima, astuma, sõitma; sugutama'
vadja talloa 'tallata, sõtkuda; käia, kõndida; peale astuda; sugutada (isaslinnu kohta)'
soome tallata 'tallata, sõtkuda; maha v surnuks tallata; astuda'
isuri tallada 'peale astuda; astuda; käia, kõndida'
Aunuse karjala tallata 'tallata, sõtkuda; maha v ära tallata; astuda, kõndida; lobiseda, pobiseda'
vepsa tallata 'tallata, sõtkuda'
? komi taľavni̮ 'tallama, sõtkuma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka tald.

tampima : tampida : tambin '(mingi riistaga) korduvalt lööma v vajutama, selliselt midagi töötlema; tallama, sõtkuma; raskete sammudega astuma v käima'
alamsaksa stampen 'puruks v ära tallama; purustama, puruks v peeneks tampima'
Ka samatüveline nimisõna tamp on tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa stamp 'tambits, uhmer, müüser'. Vt ka tammuma ja temp1.

tander : tandri : tandrit 'lahingupaik, võitlusväli; tegevusväli'
tanner
soome tantere, tanner 'väli, plats; tander; (tasane) maa'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka murretes, nt kirderannikumurrete sõnas tandermik 'tallermaa' ning Hiiu murrakute sõnades tanderdama 'tallama', tanderma 'tallermaa'. Tegemist on läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvega, mille vasted on ? isuri tandaroittaa 'ära määrida, mustaks sõtkuda', Aunuse karjala tanner '(kõvaks tallatud) maa; kuiv niit', lüüdi tander 'kõvaks tallatud maa', vepsa tandreh 'ära v maha tallatud koht', saami duottar 'tundur; tundra' ja võib-olla ka neenetsi tanǝʔ- 'tallama, sõtkuma', eenetsi tadduʔabo 'tallama, sõtkuma', kamassi tōńi- 'liikuma, rändama'.

tapma : tappa : tapan 'kelleltki elu võtma, kedagi surmama; füüsiliselt v vaimselt laostama, rikkuma, kurnama, piinama'; kõnek 'peksma, lööma'
liivi tappõ 'tappa, veristada'
Salatsi liivi tapp 'tappa, veristada; peksta'
vadja tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; lina lõugutada'
soome tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; kurnata, laostada'
isuri tappaa 'tappa, surmata, veristada; peksta; reht peksta; lina lõugutada'
Aunuse karjala tappua 'tappa, surmata, veristada; kurnata, laostada'
lüüdi tappada 'tappa, surmata; reht peksta'
vepsa tapta 'reht peksta; lina kupardada; lüüa, peksta'
ersa tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama, hakkima; segi ajama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
mokša tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
? udmurdi tapi̮rti̮ni̮ 'trampima; klõbisema, kõlksuma, kõpsuma'
? komi tapki̮ni̮ 'laksatama; esikabjaga lööma (hobuse kohta); pehmelt, vaikselt käima'; tape̮dni̮ 'rusikaga lööma'
? ungari tapod 'tallama, sõtkuma', tapsol '(käsi) plaksutama'
? neenetsi tǝpǝr- 'jalaga tõukama v lööma'
? sölkupi tapir-, tappol- 'jalaga lööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Küsitavatena tähistatud kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on nt sõnas tapsima.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur