[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

näpp2 : näpu : näppu 'sõrm; sõrmeots'
◊ näppama
● vadja näppi 'näpp, näpuots; näpu(otsa)täis'
soome näppi 'näpp, näpuots'
isuri näppi 'näpp, näpuots'
Aunuse karjala näppi 'kokkupandud pöial ja kaks esimest sõrme; näpuots; näpud, käsi; näpu(otsa)täis'
lüüdi ńäpp(i) 'näpp, näpuots'
vepsa ńäp 'näpp, näpuots; näpu(otsa)täis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näpsama, nippima ja noppima.

pöial : pöidla : pöialt 'käe esimene kõige lühem ja jämedam sõrm, millel on vaid kaks lüli kolme asemel'
● liivi pēgal 'pöial'
vadja peiko, peukko, peukolo 'pöial'
soome peukalo 'pöial'
isuri peikalo, peukolo 'pöial'
Aunuse karjala peigalo 'pöial'
lüüdi peigal 'pöial'
vepsa peigol, peiguu̯ 'pöial'
Võib olla ebareeglipärane tuletis soome-ugri tüvest, mille vasted on saami bealgi 'pöial; suur varvas', ersa peľka 'pöial; suur varvas', mokša päľχkä 'pöial', udmurdi pe̮li̮ 'pöial', komi pev 'pöial'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *beugVlō-, *beugVla-, mis on tuletatud tegusõnast *beug- 'painduma', laenuallikaks sobivat nimisõna ei ole teada.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
← balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
● vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

sõrm : sõrme : sõrme 'üks inimese labakäe viiest pulgataolisest lülidega esiosast'
○ kirderanniku sorm(i)
● liivi suoŗm 'sõrm'
vadja sõrmi 'sõrm'
soome sormi 'sõrm'
isuri sormi 'sõrm'
Aunuse karjala sormi 'sõrm'
lüüdi soŕm 'sõrm'
vepsa soŕm 'sõrm'
saami suorbma 'sõrm'
ersa sur 'sõrm'
mokša sur 'sõrm'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

vähe 'pisut, natuke, veidi'
◊ väike
? ← alggermaani *wǣχa
vanainglise wāh 'peenike (jahu kohta)'
keskülemsaksa wæhe 'peen, hästi tehtud'
● vadja vähä 'vähe, natuke'
soome vähä 'vähene, napp'; vähän 'vähe, natuke'
isuri vähä 'vähe, natuke; vähene'
Aunuse karjala vähä 'väike; vähe, natuke; vähene'
lüüdi vähä 'vähene'
vepsa vähä 'vähe, natuke; vaevalt'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa vež- sõnades vežava 'noorema venna naine, pere noorim naine', vežaśke 'väike sõrm' ja mokša mrd viž 'väike'. vähe on murretes kasutusel ka omadussõnana 'väike, vähene'. Tuletises väike on h vokaalide vahelt kadunud.