[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

habras : hapra : habrast 'kergesti murduv v purunev, õrn; ehituselt nõrk, peenike, sale'
liivi abbõrz 'habras, rabe'
vadja abras 'habras, rabe'
soome hauras 'habras, rabe; pude, õrn; vaikne'
isuri habras 'habras'
karjala hapras 'habras; õrn'
lüüdi habrak 'habras; pude'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sauraz 'mustus, muda, sõnnik', kuid tähenduserinevuste tõttu on see ebatõenäoline.

läga : läga : läga 'vedel pori, löga; vedel virtsataoline sõnnik'
pläga
soome mrd läkä 'lima, röga, tatt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades loga, logisema, löga, pläkerdama. Vt ka läkk, laga1.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
?alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
?saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

sibi : sibi : sibi 'käimlate puhastaja, mustusevedaja'
lõunaeesti tsibi
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas sibama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sibe 'sõnnik, väljaheide' ja baltisaksa Sibi 'sibi'.

sitt : sita : sitta 'väljaheide'; kõnek 'mustus, roppus, räpp; täiesti vilets v halb'
sitikas
liivi sitā 'väljaheide, sõnnik; halb'
vadja sitta 'väljaheide, sõnnik; rämps, pahn; halb, paha'
soome sitta 'väljaheide; räbu, mustus'
isuri sitta 'väljaheide; rähm; halb'
Aunuse karjala šittu 'väljaheide, sõnnik'
lüüdi šitt(e͔) 'väljaheide'
vepsa sit 'väljaheide, sõnnik'
udmurdi siť 'sõnnik'
komi sit 'väljaheide, sõnnik'
nganassaani ťiʔ 'praht, prügi'
sölkupi tüt 'prahihunnik; väljaheide'
kamassi tшʔ 'sõnnik; sitikas'
Uurali tüvi.

sõnnik : sõnniku : sõnnikut 'põllumajandusloomade väljaheited (segus allapanuga), hrl väetisena'
kirderanniku sonnik
soome sonta 'sõnnik'
mari šondo 'sõnnik; väljaheide; kusi'
? udmurdi zud 'must muda'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-permi tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur