[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agan : agana : aganat 'teravilja peksmisel ning tuulamisel terade hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenemad, kergemad osad, kõluterad jm'
← alggermaani *aǥanā
vanarootsi aghn 'agan'
vanaülemsaksa agana 'agan'
rootsi agn 'agan'
● liivi agān, agānõz 'agan'
vadja akana 'agan'
soome akana 'agan'
isuri akaana 'agan'
Aunuse karjala aganot (mitm) 'agan'
lüüdi agan 'agan, sõkal'
vepsa aganod (mitm) 'sõelmed'

helves : helbe : helvest 'väike, kerge ja õhuke osa millestki, kübe; (toidu)ainest pressitud õhuke libleke'
← alggermaani *χelwō(n), *χelma-z
saksa mrd Helme, Helwe, Helbe 'sõklad, aganad'
rootsi mrd hjälm 'kaera sõkal'
● soome helve 'sõkal, kesi; helves'
isuri helve 'kaera sõkal, lible; okas'
Aunuse karjala helveh 'helves; sõkal'
lüüdi helbe(h) 'kaera sõkal'
vepsa heľbe 'seemnekest, sõkal; (mitm) aganad'

iva : iva : iva 'seeme, tera'
← indoeuroopa *jeva
avesta yava- 'teravili'
vanaindia yavaḥ 'teravili; viljasaak; oder'
leedu javas (hrl mitm javai) 'vili'
● vadja jüvä 'iva, tera'
soome jyvä 'iva, tera'
isuri jüvä 'iva, tera'
Aunuse karjala jüvä 'iva, tera'
lüüdi ďüvä 'iva, tera'
vepsa jüvä 'iva, tera; seeme'
ersa juv 'sõkal'
mokša juv 'agan'
udmurdi ju 'teravili; tera, iva'
komi ji- sõnas ji-ki 'ohe (odrasõklal)'
? neenetsi jā 'jahu; jahusupp'
? eenetsi ďa-sa 'jahu; tainas'
? nganassaani ďaa 'jahu'

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
○ kirderanniku kauna
● soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

käbi : käbi : käbi 'okaspuude emasõitest arenenud piklik soomuseline moodustis, milles asuvad seemned'; mrd 'hui, võrgunõel'
○ kirderanniku käbü
● liivi käbā 'käbi'
vadja tšäpü 'võrgukäbi, võrgunõel'
soome käpy 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
isuri käpü 'võrgukäbi, võrgunõel'
Aunuse karjala käbü 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
lüüdi käbü 'võrgukäbi, võrgunõel'
vepsa käbu 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
? udmurdi ki̮ 'sõkal'
? komi ki̮ 'sõkal'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

oga : oga : oga 'torkav teravik'
◊ okas
● ? liivi ogā liitsõnas ogā-pǟ 'põikpea'
vadja õgas 'okas, sõkal'
soome oas, mrd oka 'okas, sõkal'
isuri oas 'odra okas, sõkal'
Aunuse karjala ovas 'ohe sõklal, okkake'
lüüdi ogas 'okas, sõkal'
vepsa ogah 'viljapea ohe, okas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka ogar.

ohakas : ohaka : ohakat 'ogaliste lehtede ja punakate v lillakate õienuttidega korvõieline rohttaim (Cirsium)'
◊ ohe
← balti *ašta-
leedu ašaka 'kalaluu'
läti asta 'saba', asaka 'kalaluu'
● ? liivi ūogõz 'sõkal; väike kalaluu'
vadja õõhka, ohtain, ohtajain, ohtiain 'ohakas'
soome ohdake 'ohakas'
isuri ohtajain 'ohakas'
Aunuse karjala ohtoi 'ohakas'
lüüdi ohťikaz, ohtoi 'ohakas'
? vepsa Ohti̮i- liitsõnas Ohti̮imägi '(kohanimi)'

ripse : ripsme : ripset 'lühike jäme karv silmalau serval; rakust väljasopistuv peenike moodustis; selline moodustis taimedel; (kaera)pööris'
● liivi rips 'silmaripse'
vadja ripsi 'silmaripse; (kaera)pööris; (marja)kobar; (õie)pööris, pöörisõisik; (käe)laba, kämmal; ranne'
soome ripsi 'silmaripse; sõkal', ripsu 'narmas'; mrd 'räbal, kalts; raas, kübe'
isuri ripsu 'silmaripse; silmalaug; (kaera)sõkal; (marja)kobar'
Aunuse karjala ripsi 'silmaripse'; ripši '(kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'; ripsu 'tups, narmas; (kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'
lüüdi ripš(i) 'silmaripse; (kaera)sõkal; narmas'
vepsa ŕips 'silmaripse; (mitm) silmalaud'
saami raksa 'mähe; hällis allapanuks kasutatav sammal'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et häälikuliselt ajendatud.

ritv : ridva : ritva 'peenemast puutüvest varb, pikk peenike latt'
○ kirderanniku ritva
● soome ritva '(õrn rippuv) lehtpuuoks'
Aunuse karjala ridvakko 'kulunud, lagunenud'
karjala ritva '(õrn rippuv) lehtpuuoks; aastakasv (puudel); sõkal, ebe; räbal'
Läänemeresoome tüvi.

soomus : soomuse : soomust 'mitmesuguse päritolu ja ehitusega hrl lame plaatjas kattemoodustis'
● liivi sūoņgõz 'soomus'
vadja soomuz 'soomus'
soome suomu, suomus 'soomus'
isuri soomus 'soomus'
Aunuse karjala suomus 'soomus'
lüüdi suomuz 'soomus'
vepsa somuz 'soomus'
saami čuopma 'kalanahk'
ersa śav 'raha; sõkal'
mokša śava 'raha'
mari šüm 'koor, korp', kol-šüm 'kalasoomus'
udmurdi śe̮m 'koor; (kala)soomus'
komi śe̮m 'koor; (kala)soomus; raha'
handi sam 'soomus; koor; raha'
mansi sām '(kala)soomus'
Soome-ugri tüvi.

suga2 : soa : suga 'kangaspuude ja kudumismasina osa lõimelõngade ühtlaseks jaotamiseks ja koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari, kamm'
◊ soeng, sugema
? ← algindoiraani *śūka-
avesta sūkā- 'okas, oga; nõel'
vanaindia śūka- 'sõkal, agan'
● liivi sugā '(hobuse)hari'
vadja suka 'kamm; hobusehari; linahari'
soome suka '(hobuse)hari; jäik karv, harjas'
isuri suga 'kamm'
Aunuse karjala suga 'kamm; hobusehari'
lüüdi suga 'kamm'
vepsa suga 'kamm; hari'
saami čohkut 'kammida; sugeda, harjata'
? ersa śuva 'agan; sõkal'
? mokša śuva 'agan; sõkal'
? mari šu 'klii, agan; harjas, tüügas'
? komi śu 'rukis; vili; terad; saak'
On ka arvatud, et tegemist on balti laenuga, ← tüvi, mille tütarkeelte vasted on leedu šukos 'kamm, linahari', läti suka 'hari, hobusehari'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sokas 'nahatäis, peks'; soka 'jooksma, minema tormama' (← sugema). Vt ka suga1.

sõkal : sõkla : sõkalt 'kesi; kõrreliste õie katteleheke'
← läti sēkla '(külvi)seeme'