[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

küüt2 : küüdi : küüti 'edasiviimine, vedamine'
← vanarootsi skiut 'küüdihobune; mära'
● soome kyyti 'küüt, sõit; hoog, kiirus'
isuri küütti 'küüt'
karjala küüti 'küüt'

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
← alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
● liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

matk : matka : matka '(puhkeotstarbeline v sportlik) rännak; pikem teekond jalgsi v muul viisil'
← soome matka 'teekond; sõit; reis'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Laenatud on teinegi samatüveline sõna, matkima.

mõnu : mõnu : mõnu 'rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding'
● vadja meno 'minek, kulg; väljaminek, kulu; asi, lugu, juhtum; komme, tava'
soome meno 'minek, sõit; liikumine, hoog; pidulik talitus; (mitm) väljaminek, kulu'
isuri mänö 'minek, väljaminek; koht'
Aunuse karjala meno 'käimine, minek; (mitm) kulu'
saami mânno 'minek, sõit, kord'
Võib olla sama sõna mis vanemas keeles esinev mõnu 'toon, meloodia'; sel juhul võib olla tuletis minema tüvest, esimeses silbis on vokaal muutunud õ-ks. Sama tuletise soome vaste on laenatud, menu.

reis2 : reisi : reisi 'sõit kuhugi kaugemale, eriti välismaale (koos lühema kohalviibimisega), teekond; (regulaarselt kulgeva) liiklusvahendi teekond (lähte- ja lõpp-punkti vahel)'
← alamsaksa reise 'sõjaretkele minek; kauba- vm reis; kord, juht, ajamoment'
Samatüveline tegusõna reisima on samuti alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema, reisima' või ← saksa reisen 'reisima, matkama, sõitma'. Eesti keelest on laenatud vadja reisiä 'reisida, rännata; kihutada, tormata'.

tuur3 : tuuri : tuuri 'millegagi tutvumiseks v mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, käik v sõit (lähtepunkti tagasitulemisega); mitmepäevased jalgrattavõistlused; ringjoone v seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring; terviklik osa tantsust, ringikujuline tantsimine, tantsuring'; kõnek 'pööre (mootoril)'
← saksa Tour 'väljasõit, matk, retk, ringreis; (tantsu)tuur, tiir, ring; pööre (nt mootoril)'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt prantsuse keelest, ← prantsuse tour 'ringikujuline liikumine, pööre; käik, sõit; tantsutuur'.

vaart : vaardi : vaarti kõnek 'hoog'
← alamsaksa vart 'käik, tee, teekond'
← saksa Fahrt 'sõit, reis'