Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 3 artiklit
puhtima : puhtida : puhin 'külvist taimehaiguste v -kahjurite vastu töötlema'; mrd 'teravilja puhastama, puhetama'
◊ pohe-
← indoeuroopa *powH-eye-, *powH-eyo-
vanaülemsaksa fewen, fouwen 'sõeluma, puhastama'
keskülemsaksa vöuwen 'sõeluma, puhastama'
● vadja pohoa '(tuulates) puhastada (tangu v purustatud viljateri)'
soome pohtaa 'vilja tuulata'
isuri poohtaa 'vilja v marju tuulates puhastada'
karjala puohtoa 'vilja tuulata'
lüüdi puohtada 'vilja tuulata'
vepsa pohtta 'vilja tuulata; segada'
? ersa ponžavtoms 'vilja tuulama'
? mokša ponžaftǝms 'vilja tuulama'
? udmurdi puž 'sõel'
? komi pož 'sõel'
Eesti keeles on rahvaetümoloogia seostanud tüve osalt sõnadega puhas ja puhuma. Sama tüve vaste võib olla laenatud sõnas puhas.
sari : sarja : sarja 'ühelaadsete, ka omavahel seotud esemete v nähtuste rida v rühm; suur hõre sõel vilja tuulamiseks'
◊ sarikas1
● vadja sarja '(muna)sari; munemisperiood; (hrl mitm) (mee)kärg; kobar'
soome sarja 'rida, rodu; raam; liist; ääris'
isuri sarja 'järjestikku munetud munade hulk'
Aunuse karjala sarju 'laastudest võrestik; munemine'
lüüdi sarď(e͔) 'ree varbpõhi; söekorv; (muna)sari'
vepsa sarďam '(muna)sari'
udmurdi śuri̮ 'ritv, latt, õrs'
komi śor 'ritv, latt, õrs'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka sarikas2.
sõel : sõela : sõela '(kõrgema äärega) võrk v korrapäraste avadega leht teatud osade eraldamiseks tahkest v vedelast ainest'
○ lõunaeesti sõgel, sõkl, kirderanniku seul(a), siul
← alggermaani *sēþla
islandi sáld 'sõel'
vanarootsi sald, sāld 'sõel'
rootsi såll 'sõel'
● liivi sõ’ggõl 'sõel'
vadja sigla 'sõel'
soome seula 'sõel'
isuri seegla 'sõel'
Aunuse karjala sieglu 'sõel'
lüüdi šiegl 'sõel'
vepsa segl 'sõel'
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |