[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

au : au : au 'eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna v sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta; hea nimi; arusaamine enda väärtusest; lugupidamine'
?alggermaani *auja-
vanaislandi ey 'õnn, jumalik abi [?]'
gooti awi- liitsõnas awiliuþ 'tänu'
liivi ov 'au, kuulsus; kuuldus; teade'
soome auvo 'õnn, õnnelikkus; rõõm'
karjala rhvl auvo 'hea, armas; lähedane, sõber'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas avama, kuid tähendusseosed on küsitavad. Kui tüvi on germaani laen, on varem laenatud selle indoiraani vaste, abi1.

-kond : -konna : -konda (liide, mis moodustab teatud rühma või gruppi tähistavaid sõnu)
liivi -gõnd liitsõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kunta 'ala, piirkond'
soome kunta 'vald; -kond'
Aunuse karjala -kundu sõnas heimokundu 'suguvõsa'
lüüdi -kund sõnas heimokund 'suguvõsa'
vepsa -kund '-kond'
saami -goddi sõnas bearragoddi 'perekond, leibkond'
mokša kuńďa 'sõber'
? handi χăntĭ 'hant; inimene'
mansi χōnt 'sõjavägi; sõda, lahing'
ungari had 'sõjavägi'
Soome-ugri tüvi, mis on eesti keeles säilinud vaid liitena, nt kihelkond, perekond, trobikond. Vt ka kunnatu.

peel : peele : peelt 'külgmine puu v raampuu, mille sisse v külge on kinnitatud pulgad; puu purje kinnitamiseks (nt poom, kahvel, raa)'
liivi pēļ 'mast'
soome pieli 'piit, leng; äär, külg; raam'
isuri peeli 'piit'
Aunuse karjala pieli 'külg, äär'
lüüdi piel 'piit'
vepsa peľ 'piit'
? mokša päľ 'teivas, post; kiil'
? ungari -fél liitsõnas ajtófél(fa) 'uksepiit'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vastete hulka on arvatud lisaks veel ka ersa peľ 'külg, pool', mokša päľ 'külg, pool', mari pel 'suund, külg, üks kahest; pool', neenetsi ṕi 'väliskülg', eenetsi pe̮d 'väljas', sölkupi po sõnas ponä 'väljas, tänaval'. Sel juhul uurali tüvi. Teise seletuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vasted saami bealli 'pool, poolik; üks paarist', ersa peľe 'kõrval, juures', mokša päľä 'kõrval, juures', mari pele 'pool, poolik; üks paarist', ? udmurdi pal 'külg; piirkond; pool, poolik', ? komi pe̮v 'pool; üks paarist', mansi pāl 'külg, pool; poolik', handi pelək 'külg, pool; poolik, pool', ungari fél 'pool, poolik, üks paarist; ligimene, sõber', feleség 'abikaasa (naine)', neenetsi ṕeľa 'poolik, tükk, osa', eenetsi pere 'pool; sugulane', nganassaani χeli̮ǝ 'pool; sugulane', sölkupi peläŋ 'pool, külg, poolik', kamassi pjel, pil, pēl 'pool, külg'. On ka arvatud, et nendes kaugemate sugulaskeelte vastetes on tüve pool1 variant. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka juba varakult segunenud.

põder : põdra : põtra 'Euraasia ja Põhja-Ameerika metsaala suur pikkade jäsemete ja kõrge turjaga sõraline (Alces alces)'
?balti *bendra-
leedu bendras 'ühine; osanik, kaaslane'
läti biedrs 'kaaslane, sõber'
?balti *braidis
leedu briedis 'hirv, põder'
preisi braidis 'hirv, põder'
liivi ddõr(z) 'põder'
vadja põdra 'põder'
soome peura '(metsik) põhjapõder; hirv'
Aunuse karjala pedru 'hirv; põder'
lüüdi pedr 'hirv'
vepsa pedr 'hirv, põder'
Tüve ehitus viitab laenamisele. Esimese võimaliku laenuallika puhul ühendab tähendusi asjaolu, et loomi püüti koos ja saak oli ühine, balti keelte tähendused ei viita siiski otse looma(de)le. Teine laenuallikas on häälikuliselt kaheldav.

seirama : seirata : seiran 'järgnema, järele minema, järel käima; jälgima'
soome seurata 'järgneda; järgida; jälgida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis tüvest sõber.

semlak : semlaki : semlakit kõnek 'omakandimees, samanurgamees; sõbramees'
semmima, semu
vene zemlják 'omakondlane; kaasmaalane; vennas'
semu ja semmima on eesti keeles moodustatud, tõlgendades tüvena sõnaosa sem-. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi semlak 'kamraad; sõber'.

semu : semu : semu 'sõber, omamees; poiss, noormees; tegelane, tüüp' semlak

sõber : sõbra : sõpra 'vastastikuse usalduse, sümpaatia alusel seotud inimene v olend; poolehoidja'
kirderanniku sepr(a)
?balti
leedu sėbras 'kaaslane; semu; osanik, partner'
läti sēbrs 'sõber, tuttav; sugulane'
liivi br 'sõber', brā 'sõber, sugulane'
vadja sõbra 'sõber, sõbranna; kaubanduspartner üle Soome lahe'
soome seura 'selts; seltskond'
isuri sebra 'sõber'
Aunuse karjala sebroveh 'seltskond'
lüüdi šiebr 'selts, ühendus'
vepsa sebr 'ühendus, artell; ühiselt tehtav töö'
Liivi brā on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd sepra '(eesti) kaubanduspartner; sõber' ja eestirootsi säbor, söber, söbär 'sõber'. Eesti laenuks on peetud ka läti murdesõnu sobaris, sohbars 'talupojast kaubitseja (Pärnus)'. Vt ka seirama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur