[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiilgama : hiilata : hiilgan 'heledasti särama, helendama; välja paistma, silma torkama'
◊ hiilakas
● liivi ildõ, ilgõ 'hiilata, särada'; īļ '(meremeeste salakeeles) tuli'
vadja hiili '(tuline, hõõguv) süsi'
soome hiili 'süsi; süsinik'
isuri hiili 'süsi'
Aunuse karjala hiili 'süsi'
lüüdi hiiľ(i) 'süsi; peerutahm'
vepsa hiľ 'süsi'
Pite saami šilla 'hõõguv süsi'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome laen.

kiilas : kiila : kiilast 'libe, sile; läikiv; täiesti karvkatteta, juusteta'
◊ kiiluma2
● liivi kīļaz 'libe, sile'
vadja tšiilata 'särada, läikida, sätendada, hiilata'
soome kiiltää 'läikida, helkida, sätendada, hiilata'
isuri kiilua 'hiilata, helkida'
karjala kiilteä 'hiilata, helkida'
Lule saami kiltēt 'hiilata, helkida'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka kiiluma1.

kilama2 : kilada : kilan 'hiilgama, läikima, helkima'
● soome kilo 'kiirgus, hiilgus, sära, sädelus', kilottaa 'kiirata, särada, helkida'
karjala kilo 'päikesesära, -helk', kilottoa 'hõõguda, sädeleda, kiirata, helkida'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas kilama1.

kilgendama : kilgendada : kilgendan 'helkima, sätendama, sädelema'
● soome van srmt kilkostaa 'särada, paista'
Aunuse karjala kiľkettiä 'vahtida, jõllitada; paista, kumada'
saami gilggodit 'värvi anda; pleekida, luituda'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla sama mis sõnas kilkama. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

kuma : kuma : kuma 'kauge v varjatud valgusallika nõrk tuhmilt helendav paiste'
● vadja kumata 'hõõguda, kumada, helendada'
soome kumottaa 'kumada, paista'; van kuma 'hiilgav, hõõguv'
Aunuse karjala kumottua 'kumada, särada, helendada'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kumisema.

loitma : loita : loidan 'heleda leegiga põlema, leegitsema; kumama, helendama'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seletuse järgi on sõnas lihttüvi loi- ja liide -t- ning tegemist on germaani laenuga, ← alggermaani *glōja-, mille vasted tütarkeeltes on vanainglise glōwan 'hõõguma, lõõmama', saksa glühen 'hõõguma; õhetama, lõkendama; kõrvetama' ja läänemeresoome keelte vasted soome loistaa 'särada, hiilata; paista; sätendada', karjala roistua 'särada, hiilata; paista; sätendada', vepsa loštta 'särada, läikida; läbi valgustada, läbi paista'. Vt ka lodja-, lõit.

läikima : läikida : läigin 'tugevasti valgust peegeldama, vastu helkima; iiveldama; üle ääre maha loksuma'
● vadja läütšellä 'läigelda, sätendada', läüttšää 'läigatada, loksuda', läikkiä 'läikida, sätendada, sädeleda, helkida'
soome läikkyä 'loksuda, pritsida; helkida, sillerdada, läikida'
isuri läikkiä 'loksutada, pritsida', läikkää 'läikida, sätendada, särada'
Aunuse karjala ľäikküö 'loksuda, laksuda; maha loksuda, läigatada; särada, helkida'
lüüdi läikküdä 'loksuda; leegitseda, loita'
vepsa ľäikta 'loksuda, pritsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

paistma : paista : paistan 'valgust ja/või soojust kiirgama; soojuskiirguses soojendama; näha olema; näima, tunduma'; mrd 'küpsetama'
? ← alggermaani *bā-ja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
● liivi paistõ 'paista, särada'
vadja paissaa 'paista, näha olla; särada; küpsetada'
soome paistaa 'paista, särada; küpsetada'
isuri paistaa 'paista, särada; küpsetada'
Aunuse karjala pastua 'küpsetada; kõrvetada, lõõsata'
lüüdi paštada 'küpsetada; paista, särada'
vepsa paštta 'küpsetada; paista, särada'
Arvatakse, et germaani liide on asendatud oma liitega -ista-. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas peesitama ja võib-olla ka sõnades paaduma, peitma. Vt ka paisuma.

pilkuma : pilkuda : pilgun '(kiiresti) edasi-tagasi liikuma (silmalaugude kohta); vilkuma, välgatlema'
? ← alggermaani *blika-
vanaislandi blika, blíkja 'välkuma'
vanarootsi blika 'nähtavale tulema'
saksa blicken 'vaatama; välkuma, läikima, kumama'
● liivi pilkõ 'pilgutada, välkuda, särada', pilktõ 'kissitada; silma pilgutada'
vadja pilkuttaa 'vilksata, vilksamisi vaadata', pilkka 'pilk'
soome pilkottaa 'natuke paista, vilksatada'
Aunuse karjala piľčoittua '(silmi) pilutada, natuke paista, vilksatada; vilkuda, särada, helkida', piľkettiä 'vilkuda, särada, helkida'
? lüüdi piltšotada 'paista (tuli)'
vepsa pilkta 'vilkuda, välgatada; sädeleda', piľkištada 'vilkuda; vidutada, kissitada; välja vaadata'
Tähenduses 'pilgutama' on tõenäoliselt olnud ka hilisemaid mõjutusi. Liitsõna silmapilk on ilmselt tõlkelaen, vrd saksa Augenblick 'silmapilk, hetk', Auge 'silm'. Sama germaani tüvi on pilkama laenuallikas. Vt ka pilgeni, pilkane.

põlema : põleda : põlen 'süttinuna leekides olema; helendama, valgust andma; teravalt valutama'
○ lõunaeesti palama
◊ palama, palav, palu, palukas
● liivi pa’llõ 'põleda'
vadja palaa 'põleda', põlõa 'põleda; valgust anda; kõrbeda, kuivada'
soome palaa 'põleda; paista, särada; kõrbeda'
isuri pallaa 'põleda'
Aunuse karjala palua 'põleda; valgust anda'
lüüdi palada 'põleda'
vepsa palada 'põleda; valgust anda; palavikus olla; luituda'
saami buollit 'põleda; põletada; kipitada, kirvendada'
ersa paloms 'põlema'
mokša palǝms 'põlema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis pala. Veel on arvatud, et selle tüve vasted on ka vadja pallõttaa 'külmetada', soome palella 'külmetada, külm olla', isuri palehtoja 'hüübida (vere kohta)', palendaa 'külmetada, külm olla', karjala palella 'ära kõrvetada, ära põletada; ära külmetada', vepsa paľeta 'läbi külmata, tugevasti külmetada', saami buolaš 'pakane, külm ilm', ersa paloms 'külmetama', mokša palǝms 'külmetama' ning võib-olla ka mansi pɔ̄ľ- 'külmuma; külmetuma', idahandi poj 'paks lumevaip', lõunahandi pӑj 'paks lumevaip', pӑjət- 'külmaks minema; külmetama; külmuma', ungari fagy 'külm, pakane; külmuma, jäätuma'. a-listes samatüvelistes sõnades on vana, lõunaeesti murretes säilinud tüvevariant.

särama : särada : säran 'tugevasti ja ühtlaselt helendama, valgust kiirgama; puhaste, kirgaste värvidega silma hakkama'
◊ säri
● soome sarastaa 'koita; valgeks minna'
? koltasaami čŭŏ̭´rrĭjed 'valgeks minna, selgineda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt sõnas sirama. Vanemas murdekeeles on olnud ka variandid sarama, sõrama. Vt ka särisema.

veiklema : veigelda : veiklen 'värvi või helki vaheldama, küütlema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedasi tüvesid on ka teistes läänemeresoome keeltes, nt soome väikkyä 'hiilata, särada, sillerdada'.

välk : välgu : välku 'valgussähvatusena nähtav sädelahendus pilves'; mrd 'lagendik'
● soome välkkyä 'välkuda, särada, sätendada'
isuri välkküä 'vilkuda, välkuda'
karjala välkküö 'vilkuda, välkuda'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnades väle, väli ja välu. Eesti keelest on laenatud soome mrd välkky 'välk'.