[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hammas : hamba : hammast 'luumoodustis inimese v looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks'
← balti
leedu žambas 'terav serv või nurk'; žambis 'puuader'
läti zobs 'hammas'
● liivi āmbaz 'hammas'
vadja ammas 'hammas; konks, pulk; sälk, täke'
soome hammas 'hammas'
isuri hammas 'hammas; sälk, täke'
Aunuse karjala hammas 'hammas; pulk'
lüüdi hambaz 'hammas; pulk'
vepsa hambaz 'hammas; pulk, pii; täke, sälk'
Vt ka pii.

hark : hargi : harki 'harali asetsevate harudega ese; kahe v enama samas tasapinnas asetseva haruga põllutööriist'
● liivi ärk, aŗk 'ais; võrgukudumishark'
vadja harkki '(vilja)redel; hargikujuline detail (vankril, vokil)'
soome mrd harkki 'traalankur; ahjuhark; kärbis; kuivatusredel, sard; puunagi; kuhelik; sälk, täke'
isuri harkki 'võrgukudumishark; kuivatusredel, sard'
Läänemeresoome tüvi. Eesti tüve on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa harke 'kabli, reha'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd ārķis 'haruline pulk, hark', eesti keelest eestirootsi hark 'hark, ahjuhark'.

kimm : kimmi : kimmi 'ühest otsast kiiljalt õhenev lauake katuse katmiseks'; mrd 'puunõu kumer küljelauake'
○ kimb
← alamsaksa kimm, kimming 'sälk, renn nõul', kimme, kime, kieme 'anuma äär või väliskülg', kimke 'ühe põhjaga puunõu, toober, pang vms', kim liitsõnas kimwerk 'teatud aamissepatöö'
Võimalik, et sõna on murretes osaliselt laenatud soome keelest, ← soome kimpi, mrd kimmi 'puunõu küljelaud; katusesindel', soome sõna on rootsi keelest laenatud.

kurm : kurmu : kurmu mrd 'sopp, nurk; maakitsus'
● ? soome van kurma, kuurma 'märge, sälk, täke'

paik : paiga : paika 'ruumi, pinna, joone punkt v piirkond; katkise v kulunud koha parandamiseks v tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm tükk'
← alggermaani *spaikā
rootsi mrd spaik 'sälk, sisselõige puul; kodar'
vanainglise spāca 'kodar'
vanaülemsaksa speihha 'kodar'
● liivi pāika 'koht; talu; lapp'
vadja paikka 'koht; lapp'
soome paikka 'koht; lapp'; mrd 'rätt'
isuri paikka 'koht; lapp'
Aunuse karjala paikku 'rätt; lapp; riba, siil'
lüüdi paik 'rätt; lapp; koht'
vepsa paik 'rätt; lapp; koht'
Läänemeresoome keeltes on toimunud tähenduse areng 'sälk, sisselõige' > 'teist värvi koht, laik' > 'lapp; koht'. Eesti keelest on laenatud läti mrd paikāt 'lohakalt õmblema, paikama'.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

pugu : pugu : pugu 'paljude loomade peamiselt toidumahutina talitlev söögitoru lai osa'; kõnek 'kõht; linnu puguala'
● ? soome mrd pukama 'kühm, koeranael; sälk'
? karjala pukama 'kühm; (puu)pahk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna võib olla hoopis häälikute kohavahetusega saadud variant kubu tüvest.

pügal : pügala : pügalat 'hrl ristipidi asetsev sisselõige, täke, sälk, kriips pikergusel asjal; kraad (temperatuuri mõõtmiseks)'; kõnek 'punkt, paragrahv'
◊ pugal
● vadja pütšälä '(vanust näitav) sarvepügal (lehmal)'
soome pykälä 'pügal, sälk, täke; hammas, sakk; paragrahv'
isuri pükkäälä 'sälk; termomeetri pügal'
karjala pükälä 'sälk, täke, soon'
lüüdi pügäläińe 'pügal, sälk'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti pugala (lehmanimi) (← pugal 'kirju lehm').

sälitis : sälitise : sälitist 'endisaegne mahu- ja massiühik'; van 'koorem, kandam'
● liivi sä’ltõ 'laduda; pakkida; ammutada'
soome sälyttää 'koormata; laadida; laduda'
? komi se̮lni̮ 'astuma (nt laeva), istuma hobuse selga', se̮ltni̮ 'laduma, panema; valama; poetama'
? handi lel- 'sõiduvahendisse v hobuse selga istuma'
? mansi tāl- 'sõiduvahendisse v hobuse selga istuma'
? ungari vanas kirjakeeles ellik 'hobuse v eesli selga istuma'
? neenetsi ťí- 'istuma (sõiduvahendis)'
? nganassaani tiaji 'istuma, hobuse selga istuma'
? sölkupi tī- 'hobuse selga v sõidukisse istuma'
? kamassi ši- 'istuma, hobuse selga istuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome vasted on hoopis tuletised soome-ugri tüvest, mille vaste võib olla sälk.

sälk : sälgu : sälku 'sisselõige, täke'
○ lõunaeesti tsälk
● soome mrd sälkky, sälkö 'puutükk, -kild'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab puu töötlemisel tekkivat heli. Teisalt võib olla soome-ugri tüvi, mille vasted on soome säle 'liist, varb; laast; latt', karjala sälö 'puukild, pilbas' (võib olla osaliselt soome keelest laenatud), saami čállit 'kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides)', mari šelaš 'tükeldama; (laastu) kiskuma; jagama, jaotama', udmurdi č́ali̮š 'viltu teritatud', komi će̮lavni̮ 'lõikama', mansi sil- 'lõikama', handi sil- 'lõikama, lahti lõikama (kala, looma), lõhestama', ungari szel 'lõikama, lõikuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sälk 'neitsinahk'. Vt ka sälitis.

sämp : sämbu : sämpu 'sakk; sälk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

säps : säpsu : säpsu mrd 'põigitine sälk piklikul esemel'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas näpsama.

tärkima : tärkida : tärgin 'sisselõikeid, täkkeid, augukesi tegema'
● soome mrd tärkätä 'kirve nurgaga täket lõigata'
karjala tärkätä 'tahuda, raiuda; lõigata, lõikuda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud vadja tärkkem, tärkkemüs 'tärge, sälk', eestirootsi tärke 'auk soodi kinnitamiseks' ning osaliselt soome mrd tärkkiä 'raiuda'. Vt ka tärkama.