[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ihes : ihese : ihest 'peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)'
On peetud vanavene või vene laenuks, ← vene jaz’ 'säinas'. On arvatud, et sõna on laenatud korduvalt eri murrakutest, sest murdevariante on rohkelt: iias, iigas, ikes, ehess, ehass. Teisalt on ka oletatud, et vene sõna on, vastupidi, laenatud mõnest hääbunud läänemeresoome murdest, kuigi sõna on registreeritud vaid eesti keelest, kala elukoha, Peipsi ja Pihkva järve lähedastest murrakutest.

säinas : säina : säinast 'võrdlemisi kogukas mage- ja riimveekala (Leuciscus idus)'
○ lõunaeesti säünäss
● vadja säünäz, säünije, säüne, säünin 'säinas'
soome säynävä 'säinas'
isuri säünes 'säinas'
Aunuse karjala säünü 'säinas'
lüüdi šäuńäg 'säinas'
vepsa söunaz 'säinas'
saami seavnnját, seavnnjág 'säinas'
ersa seńej 'säinas'
mokša śeńi 'teatud kala (arvatavasti karpkala)'
udmurdi son liitsõnas son-č́ori̮g 'säinas'
komi si̮n 'säinas v muu kala'
ungari őn 'säinas v muu kala'
Soome-ugri tüvi.

teib : teivi : teibi 'tumehalli selja, hallikassiniste külgede ja valkja kõhuga sale jõekala, häslik (Leuciscus leuciscus)'
← balti *staip-, *steip-
läti mrd stiepats 'turb (Leuciscus cephalus)'
● liivi teib, tēbaz 'säinas'
soome seipi 'teib'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi taip 'räimest natuke suurem kala, (meri)tint [?]', täib 'kiisk' ja võib-olla läti mrd teiba 'forell'.