[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lõõm : lõõma : lõõma 'tugevasti leegitsev tuli'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Läänemeresoome keeltes on kaks lähedast tüve: soome leimuta 'leegitseda, lõõmata; lõkendada; välkuda, sähvida', isuri leimaahtaa 'lõõmatada, sähvatada', karjala leimahtoa 'süttida, lõõmatada; sähvatada; lehvida', lüüdi leimahtelda 'välkuda, sähvida' ning soome loimuta 'leegitseda, lõõmata', karjala loimuta 'leegitseda'.

vilama : vilada : vilan 'kiiresti liikuma'
◊ vilajas, vile2
● liivi vi’llõ 'virvendada, vilkuda'
soome vilistä 'vihiseda, vilksatada'; vilahtaa 'vilksatada; välgatada; sähvatada'
isuri vilissä, vilahtaa 'vilksatada'
Aunuse karjala vilištä 'roomata; vaikselt liikuda; hulkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades vilisema, vilgas, vilk ja viltu. Lähedane tüvi on nt sõnas volask.