[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
◊ ehitama
● liivi ē’ḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh₁g-i̯e, *jeh₁g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
◊ elejad, elev
● liivi je’llõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

jaksama : jaksata : jaksan 'suutma, võimeline olema'
● vadja jahsaa '(jalanõud) jalast võtta; jaksata, suuta'
soome jaksaa 'jaksata, jõuda, suuta'; jakso 'ajajärk; osa, jagu; ajavahemik'
isuri jaksaa 'jaksata, suuta', jakso 'tervis'
Aunuse karjala jaksua 'lahti riietuda; (jalanõud) jalast võtta'
lüüdi ďaksada '(jalanõud) jalast võtta'
? vepsa jakstas 'mürada; lärmata'
saami juoksut 'piisata, jätkuda'
ersa juksems 'lahti laskma, avama'
mokša juksəms 'avama; lahti riietuma'
udmurdi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
permikomi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

küündima : küündida : küündin 'ulatuma'
On arvatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vaste on soome kyetä 'osata, suuta'.

mahtuma : mahtuda : mahun 'suuruselt, mõõtmetelt v koguselt kuhugi sobima v paigutatav olema'
● liivi mō’dõ 'mahtuda, sobida'
vadja mahtua 'mahtuda'
soome mahtaa 'võida, parata, suuta'; mahtua 'mahtuda'
isuri mahtaa 'osata, suuta; võida', mahtua 'mahtuda, sobida'
karjala mahtuo 'mahtuda'
lüüdi mahtuda 'mahtuda'
vepsa mahtta 'osata; tahta, suvatseda'
ersa maštoms 'oskama, võima'
mokša maštǝms 'oskama, võima'
mari moštaš 'suutma, oskama, võima'
Läänemeresoome-volga tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *maǥ-, *maχt- (minevikutüvi), mille vasted on vanaislandi má (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mátta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', vanarootsi magha 'suutma, võima, tahtma, tohtima', mātte (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', gooti mag (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mahta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima, tahtma, tohtima'. Germaani päritolus on kaheldud häälikulistel põhjustel. Võimalik, et tähenduste 'võima, suutma' ja 'mahtuma' taustal on eri päritolu homonüümsed tüved või on omatüvi saanud germaani mõjutusi. Vt ka mahti.

pistma : pista : pistan '(teravaotsalise esemega) torkama; suruma, toppima; asetama'
◊ püsti
● liivi pistõ, püstõ 'pista, panna'
vadja pissää 'pista, panna; torgata; (kodulooma) tappa'
soome pistää 'pista, torgata; panna'
isuri pistää 'pista, torgata; panna'
Aunuse karjala püstiä 'pista, torgata; ahinguga kala püüda; panna'
lüüdi püštädä 'pista, torgata'
vepsa pištta 'lükata, pista; püsti panna'
saami bastit 'suuta, võimeline olla'
mari pǝ̑štaš 'panema, pistma; määrama'
Läänemeresoome-mari tuletis samast tüvest, mis on sõnas püsima. püsti on läänemeresoome tuletis. püstitama on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pystyttää 'püsti panna; ehitada, rajada'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi piste 'sirge; pikk ja sihvakas' (← püsti).

suutma : suuta : suudan 'võima, jaksama, jõudma, võimeline olema'
● liivi sõitõ 'suuta, saada, võida'
soome mrd suittaa 'saada, võida; suuta, jõuda; tasuda, mõtet olla; piisata', suuttaa 'võida, suuta, saada; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala suittua 'koguda, varuda'
lüüdi suittada 'säästa, koguda'
Võib olla vana läänemeresoome tuletis suu tüvest.

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
◊ võim, võimlema, võitma
● liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.