[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kogu : kogu : kogu 'üldine väliskuju; kogutud ja korrastatud esemete hulk; (käändumatu asesõnana) terve'
◊ koomal, koondama, koos1
● vadja koko 'hunnik; rühm; kogu, terve', kogoza 'koos'
soome koko 'suurus; kogu, kõik', koossa 'koos'
isuri kogo 'hunnik; kogu, terve', koo’os 'koos'
Aunuse karjala kogo 'kogu, terve'
lüüdi kogo 'hunnik'
vepsa kogo 'hunnik; parv'
? mari kuγu 'suur'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kogīņ 'täitsa, koguni' (← koguni).

mõõt : mõõdu : mõõtu 'vahend, mille abil määratakse ühe suuruse suhe teisesse, ühikuks võetud suurusesse, sellele vahendile vastav kogus; selliseks ühikuks võetud suurus; keha (ka ruumi) suurust iseloomustav näitaja (pikkus, laius, kõrgus, paksus jms); määr, jagu, piir'
← alggermaani *mētō, *mēta-
vanaislandi mát 'hinnang; mõõt'
vanarootsi māt 'mõõt (ka anumana)'
vanafriisi mēte 'mõõt'
● vadja mõõtto, mõõttu 'mõõt(ühik)'
Vt ka külimit, mõõtma.

number : numbri : numbrit 'arvu tähistav sümbol; mingis järjestuses vms kellegi kohta märkiv arv; teatud kindla numbriga ese, objekt v isik; etteaste mingis eeskavas'
○ nummer, lumber
← saksa Nummer 'number; suurus (nt riietusesemel); etteaste'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina numerus 'arv, number'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades kamber, klamber). Samatüveline tegusõna nummerdama võib samuti olla saksa keelest laenatud, ← saksa nummern 'nummerdama'.