[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jäme : jämeda : jämedat 'suhteliselt suure ümber- v läbimõõduga'
◊ jämune
● liivi ja’mdõ 'paks, jäme'
vadja jämiä 'jäme; paks, tihe'
soome mrd jämeä 'kange, jäik, tugev, kindel'
isuri jämmiiä 'paks, tihe'
Aunuse karjala jämei 'jäme, paks'
lüüdi ďämed 'jäme, paks'
vepsa jämed 'paks, hästi toidetud'
Läänemeresoome tüvi.

kopsakas : kopsaka : kopsakat 'üsna suur, rammus, tugev' kopsima

ora : ora : ora 'naasklist jämedam, hrl ühest otsast teravnev tugev metallvarras'
◊ oras
← algindoiraani *ārā
vanaindia ārā 'naaskel, puur'
● liivi vȯrā 'rauast varb, oga'
vadja õra 'puur, oherdi'
soome ora 'okas; naaskel'
isuri ora 'raud, millega põletatakse auke'
Aunuse karjala ora 'puur, oherdi'
lüüdi ora 'suur oherdi'
vepsa oraińe 'naaskel'
saami van oarri 'naaskel'
ersa uro 'naaskel'
mokša ura 'naaskel'
ungari ár 'naaskel'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ors 'ora' (mille allikaks võib teisalt olla tüvi õrs). Vt ka orikas .

paks : paksu : paksu 'suhteliselt suure ristlõikepinnaga; täidlane, tüse; tihe; püdel, puderjas'
← algindoiraani *badzu-
vanaindia bahú- 'palju, suur, paks'
● vadja paksu 'lihav, jäme; rase'
soome paksu 'jäme; tihe; tuhm, kõlatu'
isuri paksu 'paks; püdel; rase; rikas'
karjala paksu 'jäme; priske, tugev; rase'
lüüdi puaks 'tihe'
vepsa paks 'tihe'

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
◊ paraku, parandama, parata, parem, prõlla
← algindoiraani *bhadróm
● liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.

pirakas : piraka : pirakat kõnek 'väga suur; pauk, hoop, löök'
◊ piirakas2
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pirak 'tugev löök'.

priske : priske : prisket 'vormikalt täidlane, tüse'; van 'elujõuline'; kõnek 'suur, tõhus, rikkalik, tugev, tubli'
○ (p)risk
← alamsaksa vrisch 'noor, värske, rõõmus'
Eesti keelest on laenatud vadja priski 'priske, tüse, rammus' ja isuri priski 'priske'. Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant, värske.

purakas : puraka : purakat 'suur, tugev; keegi v miski suur, tugev' pura

purikas : purika : purikat '(suur) haug; keegi suur ja tugev; ülalt nõrguva vedeliku kristalliseerumisel tekkiv rippuv koonusjas moodustis' pura

rahvas : rahva : rahvast 'etniliste tunnuste alusel piiritletav inimrühm; mingi paikkonna, koha elanikud, talupere liikmed; maa, riigi elanikkond; inimesed, suur inimhulk'
? ← alggermaani *þrawwaz
vanaülemsaksa trouwen 'kasvama'
● liivi ro’už 'inimesed, inimhulk'
vadja rahvas 'inimesed, inimhulk; inimene'
soome rahvas 'lihtrahvas, maarahvas; inimesed, inimhulk'
isuri rahvas 'inimesed, inimhulk'
Aunuse karjala rahvas 'inimesed, inimhulk'
lüüdi rahvaz 'inimesed, inimhulk'
vepsa rahvaz 'inimesed, inimhulk'
Germaani laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on toimunud tähendusnihe 'täiskasvanud, tugev' > 'täiskasvanu' > 'täiskasvanud inimesed, rahvas'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd ravasts 'suur pere'.

raju : raju : raju 'kange torm, maru'
● vadja raju 'torm, raju'
soome raju 'pöörane, metsik, taltsutamatu; tugev, kange, äge; suur, võimas'
isuri raju 'pöörane, taltsutamatu; halb (ilma kohta)'
karjala raju 'tugev, kõva (tuule, vihma kohta); pöörane, taltsutamatu (looma kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka raev.

ropp : ropu : roppu 'väga räpane; puhtust mittepidav; sündsustunnet jämedalt riivav, rõve, häbitu; ebatavaliselt suur, tugev vms'
● liivi roppi 'jäme, rohmakas; räpane, ropp; väga halb'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille tähendust on mõjutanud saksa grob 'jäme; tahumatu, rohmakas; raske, ränk (nt vea kohta)'. Lähedane tüvi on nt soome mrd ropa 'tolm, mustus, pori'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råppat 'räpane, ropp, hooletusse jäetud' ja soome mrd roppu 'inetu, ropp'.

ränk : ränga : ränka 'suurt pingutust nõudev, kurnav; palju kannatusi, vaeva v raskusi põhjustav; kaalult äärmiselt raske; hulgalt, määralt, koguselt väga suur; ülitugev, ülikange, kõva; karm, vali; palju vaeva, oskusi nõudev, väga keeruline'
● ? liivi rǟnka 'viljelemata, metsik; asustamata maanurk, kolgas'
vadja rankka 'raske, ränk'
soome rankka 'äge, kõva, raske, metsik'; mrd 'kõle, vihmane, tormine; tugev'
isuri rankka 'raske, palju kaaluv; vaevaline, vaeva v jõudu nõudev; äge, tugev (vihma kohta), halb (ilma kohta)'
Aunuse karjala rankku 'äge, tugev (vihma kohta)'
lüüdi ramkkali 'tugevasti (vihmasaju kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Esimese silbi ä on reeglipäratu. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ränkkä 'ränk, vaevaline; raske (ka ilma kohta); udune, pilvine'. Vt ka rank.

sammas1 : samba : sammast 'kivist, puidust v metallist ringikujulise ristlõikega püsttoend; kellegi v millegi mälestuseks v auks püstitatud skulptuur; post, tulp'
? ← algindoiraani *stamb^has
vanaindia stambhaḥ 'sammas, post, vai'
● vadja sammaz 'sammas; post; (ukse)piit; mesipuu'
soome mrd sammas 'piirikivi; sammas, post, vai; ilmasammas'
On ka arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vasted on nt leedu stambas '(taime) vars', stambus 'suur ja raske; suurekasvuline; jäme ja tugev'. Vt ka samb, sammas-2.

suur : suure : suurt 'pikk ja lai, kõrge, kogukas; keskmist ületav, rohke'
← alggermaani *stūra-
vanaülemsaksa stūr 'tugev, suur'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
● liivi sūŗ 'suur; väga'
vadja suuri 'suur, tugev, pikk; täiskasvanu; tähtis'
soome suuri 'suur; rohke; oluline'
isuri suur 'suur; sõre (jahu); kõva'
Aunuse karjala suuri 'suur, tugev'
lüüdi suuŕ(i) 'suur'
vepsa suŕ 'suur'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tüür2.

tubli : tubli : tublit 'tunnustust vääriv, omadustelt hea ja sobiv; (jõult) tugev, kange, kõva, äge; (üsna) suur, priske, kopsakas, kenake'
← vene van dóblij 'vapper'

tuiakas : tuiaka : tuiakat '(kasvult, kogult) suur, tugev, jäme'
Võib olla tuletis tuiama tüvest.

tüli : tüli : tüli 'riid; vaev, raskus'
○ lõunaeesti tülü, kirderanniku tülü
● ? soome tyly 'pahur, tõre; kale, kalk; kõrk; karm, järsk'; mrd 'raske, vaevaline, tõsine; vastumeelne, tüütav; nüri; jäik, kange; suur, tugev'
Vt ka tülgas.

tüse : tüseda : tüsedat 'laiusmõõtudelt suur, paks, priske, jäme; miski kogult suur, mahukas, kopsakas; kaalukas, mõjukas, tuumakas, sisukas'
← vene djúžij 'kogukas, tüse, mürakas'
On ka arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome mrd tysevä 'tugev, kindel; vastupidav; jäik'. Vt ka tüsilik ja tüss.