[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hunt : hundi : hunti 'koerasarnane kiskja (Canis lupus)'
← alamsaksa hunt 'koer'
Sõna on peetud ka vanemaks, germaani laenuks, ← alggermaani *χunda-; vasted läänemeresoome keeltes oleksid ka liivi uņţ 'hunt' ja soome mrd huntti 'hunt; suur koer'. Tüvi tõrjus välja varasema samatähendusliku tüve susi. Eesti keelest on laenatud vadja huntti 'hunt; nurjatu, õel inimene' ja isuri huntti 'hunt'.

hurt : hurda : hurta 'pika kitsa pea, saleda kere ja kõrgete jalgadega jahikoer'
← vanavene hŭrtŭ 'hurt'
● liivi ūrtta liitsõnas ūrtta-pi’ņ 'hurt'
soome hurtta, hurtti 'ajukoer; suur koer; hunt'
Aunuse karjala hurtu 'metsloom, metsaline'
karjala hurtta 'suur paksukarvaline koer'
On ka oletatud, et noorem laen, ← vene hort 'hurt'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hott 'hurt' .

susi : soe : sutt 'hunt'
● liivi su’ž 'hunt'
vadja susi 'hunt'
soome susi 'hunt'
isuri susi 'hunt'
karjala susi 'hunt'
Võib olla vana indoeuroopa laen, ← eelgermaani või eelbalti *ḱu̯n̥tó-, mille vaste on nt läti suntene 'suur koer'. Selle tüve alamsaksa vaste on laenatud sõnas hunt. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

vooster : voostri : voostrit 'looder, logask; suur koer'
← saksa Vorsteher 'juhataja, ülemus', Vorsteherhund 'linnukoer'
Sõna on laenatud koeratõu tähenduses, hiljem on seda hakatud kasutama ülekantud tähenduses.