[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

huul : huule : huult 'inimese suu üks liikuv lihaseline äär'
● liivi ūļ 'huul, mokk'
vadja uuli 'huul, mokk'
soome huuli 'huul'
isuri huuli 'huul'
Aunuse karjala huuli 'huul'
lüüdi huuľ(i) 'huul'
vepsa huľ 'huul'
saami sulla 'suund'
? idahandi lul 'suu'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi.

kida : kida : kida 'väike kisk, terav konksuke; lõpus (kalal); jutus napisõnaline v saamatu'; mrd 'limaskestakurd keele aluspinna ja suupõhja vahel; kõnetakistus, -häire; hobuse kabja sarvkiht'
◊ kius
● liivi ki’d 'kala sisikond'
soome kita 'kurk, suu, neel'
Aunuse karjala kida 'kurk, suu, neel'
lüüdi kida 'kurk, suu, neel'
vepsa kida 'kurk, suu, neel; kisa, karje; noodasuu'
? idahandi kotəmnəŋ 'suulagi'
? mansi χoləŋka 'suulagi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. kius on ainult mitmuses esinevast murdetuletisest kiuksed (ka kiuksimmed, kiuksjammed, kiuks(a)med) 'lõpused' kirjakeeles moodustatud ainsuse nimetava vorm, millele on antud uus tähendus 'ristipidine sarvplaat kiusvaala suulaes'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kita 'sarvkiil hobusekabjas, päkk'.

koon : koonu : koonu 'imetajate pea osa suu ja sõõrmetega'
← algskandinaavia *gōnō
islandi góna 'koon, kärss'
● vadja koono 'koon, lõuad'
soome kuono 'koon; lõust'
Vt ka konutama.

lõge : lõgeme : lõget 'pehme, luustumata koht imiku koljul'; mrd (hrl mitm) suu, lõuad'
○ kirderanniku legemed
● vadja lekama 'lõge, lõgemekoht; lahvandus, sula koht jääs', letšen 'lõge, lõgemekoht'
isuri lekkaama 'meelekoht, oim; lõge; sula koht kevadises jääs'
On arvatud, et sama tüvi mis lõvi1, kuid häälikuliselt on see kaheldav. Teise oletuse järgi võiks tüve vaste olla soome soome lokero 'lahter; sopp; õõs', mrd loko(nen) 'auk; õõs; õnar; koobas'.

mokk : moka : mokka 'looma suu üks liikuv lihaseline äär'; kõnek 'huul'
● vadja mokka 'huul, mokk'
Tüve vaste võib olla ka soome mokka väljendis (olla) mokalla huulin, huulet mokallaan 'suu (mokad) töllakil'. Eesti keelest on laenatud isuri mokka 'mokk' ja eestirootsi måkk '(naljatlevalt) huul; (mitm) suu'.

molu : molu : molu '(rumal, kohtlane) nägu, lõust v suu; tobu, loll, molkus, mölakas'
← saksa Maul '(looma)suu, lõuad'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on molkus.

munstükk : munstüki : munstükki van 'puhkpilli suuline, huulik; piibu-, suitsupits'
← saksa Mundstück '(mänguriista) huulik; (sigareti) pits; suurauad'
Saksa allikas on liitsõna: Mund 'suu' + Stück 'tükk'. Liitsõna järelosis on ka eraldi laenatud, tükk2.

norskama : norsata : norskan 'magades läbi suu hingamisel larisevat kurguhäält tegema; korskama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades norisema, nooskama, korskama.

nälpama : nälbata : nälpan 'limpsama; limpsates ahmama'; mrd 'näppama, napsama'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mis murdesõnas nälv 'ila' ja mille vasted on soome mrd nälvä 'lima', isuri nälviä 'pilgata, mõnitada; napsida huultega', lüüdi ńälme͕ 'hallitus veepinnal' ja vepsa ńämľotada, ńäľmotada 'närida, mäluda; mäletseda' ning võib-olla ka saami njálbmi 'suu', mari jə̑lme 'keel', ungari nyelv 'keel', mansi ńēlǝm 'keel' ja handi ńälǝm 'keel'. Lähedane tüvi on nt sõnades nälpsama, nilpama, nilbe, nolpsama. Vt ka nälkjas.

ohkama : ohata : ohkan 'kurbusest, murest, kuid ka kergendustundest vm põhjusel suu kaudu sügavalt ja kuuldavalt välja hingama'
◊ ohhetama
● vadja ohkaa 'ohata; oiata, ägada, soiguda'
soome mrd ohkaa 'ähkida, ohkida, oiata', ohahtaa '„oh“ ütelda'
isuri ohahtaa 'ohata, oiata, ägada'
Aunuse karjala ohkua 'ohhetada, ohkida; oiata, halada'
lüüdi ohkada 'ohkida, oiata'
vepsa ohkitada 'ohhetada, ohkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades õhkama, ähkima, ahhetama. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid on ka naaberkeeltes, nt vene óhat' 'ohhetama, ohkima'.

oksendama : oksendada : oksendan 'maosisaldist tahtetu lihastegevusega suu kaudu välja paiskama'
● liivi oksnõ 'oksendada'
vadja õhsõta 'oksendada'
soome oksentaa 'oksendada'
isuri oksendaa 'oksendada'
Aunuse karjala oksendua 'iiveldada, oksele ajada'
lüüdi okseta 'oksendada; mäletseda'
vepsa okse̮ta 'iiveldada, oksele ajada'
saami vuoksit 'oksendada'
ersa uksnoms 'oksendama'
mokša uksǝndǝms 'oksendama'
mari ukšińč́aš 'oksendama'
udmurdi e̮ski̮ni̮ 'oksendama'
komi vosni̮ 'oksendama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

puhuma : puhuda : puhun 'õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; (õhumassi kohta:) liikuma; rääkima, lobisema'
◊ puhandama,puhisema,puhitama,puhk1,puhkama,puhkima
● liivi pū'ontõ 'ajada, puhuda; raisata, pillata'
vadja puhua 'puhuda; puhitada; pursata'
soome puhua 'rääkida'
isuri puhhuua 'puhuda, hingata'
Aunuse karjala puhuo 'puhuda; loitsida; rääkida'
lüüdi puhuda 'puhuda; loitsida; puhudes naerist külvata'
vepsa puhuda 'puhuda; loitsida'
saami bossut 'puhuda; sügavalt hingata, hingeldada'
? handi pŏᴧ- 'puhuma'
? mansi puti- 'sülitama; suust vett pritsima'
? sölkupi puttu 'sülg'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades suhisema, tuhisema. Sõnades puhk, puhkama, puhkima on k-liide. Eesti keelest on laenatud isuri puhada 'puhata'. Vt ka puhev, puhkema.

röhitama : röhitada : röhitan 'ebameeldiva heli saatel söögitoru ning suu kaudu maost õhku väljutama'
○ lõunaeesti röhütelemä
● liivi rõ’udlõ, re’udlõ, rie’udlõ 'röhitada, röhitseda'
vadja röühtelöittää 'röhitsema ajada'
soome röyhtäistä 'röhatada'
Aunuse karjala röühtävüttiä 'röhitsema ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keeles on tüvi vormiliselt kokku langenud röhkima tüve nõrga astmega.

soor2 : soori : soori 'suukoopas esinev kandidoos, suuvalge'
← saksa Soor 'seenhaigus suu limaskestal'

suisa 'lausa, otse, päris; avalikult'
Tõenäoliselt sõna suu vana omastusliitega viisiütleva käände vorm, mille esialgne tähendus on võinud olla '(oma) suuga'. Vähem tõenäoliseks on peetud seisukohta, et sama tüvi mis sugu1.

suitsed : suitsete : suitseid (mitm) 'valjaste suuosa, suurauad; suuraudadega päitsed, valjad' suu

sussutama : sussutada : sussutan 'kussutama; sooja hingeõhku peale puhudes suu juures hellitama; sosistama; sussitama' susima
● soome van srmt susuttaa 'last magama kussutada'

suu : suu : suud 'seedekulgla osa huultest neeluni'
◊ suitsed, suubuma, suudlema
● liivi sū 'suu; suue, ava'
vadja suu 'suu; eesmine v ülemine osa, suue'
soome suu 'suu; suue'
isuri suu 'suu'
Aunuse karjala suu 'suu; looma koon; sissepääs'
lüüdi suu 'suu; suue, ava'
vepsa su 'suu; suue, ava'
lõunasaami tjovve 'söögitoru; kurk'
mari šu '(nõela)silm'
? udmurdi śu- liitsõnas śu-kaś 'kali'
? komi śu- liitsõnas śu-ke̮ś 'kali, jook'
mansi sunt '(jõe, tünni) suu; suuauk, sissepääs; künnis, lävi', sūp 'suu'
ungari száj 'suu'
? neenetsi śo 'kurk; söögitoru; (pudeli) kael; (jõe)suu; hääl'
? eenetsi so 'kurk; hääl'
? sölkupi sōľ 'kurk, kael; hääl; jõesuu'
? kamassi soj 'kael, kurk'
Soome-ugri või uurali tüvi. suudlema võib olla moodustatud soome keele eeskujul või juba 19. sajandil laenatud, soome suudella 'suudelda'. Vt ka suisa, suutma.

suubuma : suubuda : suubun 'sisse voolama; kuhugi kulgema, välja jõudma v lõppema' suu

suudlema : suudelda : suudlen 'helluse, armastuse, austuse, sõpruse vms märgiks huuli kellegi (v millegi) vastu suruma' suu

suutma : suuta : suudan 'võima, jaksama, jõudma, võimeline olema'
● liivi sõitõ 'suuta, saada, võida'
soome mrd suittaa 'saada, võida; suuta, jõuda; tasuda, mõtet olla; piisata', suuttaa 'võida, suuta, saada; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala suittua 'koguda, varuda'
lüüdi suittada 'säästa, koguda'
Võib olla vana läänemeresoome tuletis suu tüvest.

tahm : tahma : tahma 'orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel v termilisel lagunemisel tekkiv peeneteraline, peamiselt süsinikust koosnev musta värvi aine; ihe'
● vadja tahmaza 'kuiv, kuivanud (suu kohta)'
soome tahma 'lima, liga, kleepjas kiht'
isuri tahmia 'paks, püdel'
On oletatud, et indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *tah₂ismo(n)-, mille vaste on vanaülemsaksa deismo 'haputainas'. Teise võimalusena on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul moodustatud variant tüvest, mille vaste on lõunaeestiline murdesõna tahas 'tainas'. Viimati nimetatu võib samuti olla indoeuroopa (eelslaavi) laen, ← indoeuroopa *tah₂isto(s)-, mille vaste on vene tésto 'tainas', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome tahdas 'pasta, võie'; mrd 'tainas', Aunuse karjala tahtas 'tainas', lüüdi tahtaz, tahtas '(sõtkutud) tainas' ja vepsa tahtaz 'tainas'.

turb1 : turva : turba 'väikesi kiirevoolulisi jõgesid eelistav mage- ja riimveekala (Leuciscus cephalus)'
● liivi dūrba 'abakala [?]'
vadja turpakka 'turb'
soome turpa 'turb'
isuri turpikka sõnaühendis säünään turpikkoi 'säina poegi'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et sama läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi, mille vasted on soome turpa 'koon', Aunuse karjala turbu 'koon; suu, nägu, lõuad', lüüdi turb(e͔) 'koon', vepsa turb 'koon', ersa turva 'huul', mokša tǝrva 'huul; äär, serv; rand', mari türβö 'huul', udmurdi mrd ti̮rpi̮ 'huul', komi mrd ti̮rp 'huul' ja handi tărǝp, tŏrǝp 'huul' (handi sõna võib olla komi keelest laenatud). Mitmes keeles on turva nimetus seotud suu või peaga. Sõnade erineva leviku tõttu on tüvede identsuses siiski kaheldud.

õhkama : õhata : õhkan 'läbi suu sügavalt välja hingama; kurtma, kaeblema, ägama, ohkama'
● soome hohkua 'välja kiirata, õhata, õhkuda'

● karjala hohkoa 'õhata, ohata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ohkama ja hõõgama. Vt ka õhk.