[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keevitama : keevitada : keevitan 'detaili servi sulamiseni kuumutades v surve abil liitma' keema

lidisema : lidiseda : lidisen 'püdela massi sattumisel tahke massi surve alla sündivat häält tekitama'
● soome litistä 'lirtsuda, lartsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas lidus. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lodisema, lödi, lira, litakas.

painduma : painduda : paindun '(jõu, surve mõjul) esialgsest asendist v kujust kõrvale kalduma, kõverduma, kaarduma, elastne olema, vetruma' painama

prits : pritsi : pritsi 'seadis vedela aine surve abil piisutamiseks'; van 'süstal; süst; kuulipilduja'
← saksa Spritze 'prits; süstal; süstimine, süst'
Samatüveline tegusõna pritsima võib samuti olla laenatud, ← saksa spritzen 'pritsima; purskuma'.

põud : põua : põuda 'kestvalt kuiv (v väheste sademetega) kuum ilmastik, mis ei võimalda taimedel rahuldada oma veetarvet'
○ kirderanniku poud
? ← balti
leedu spauda 'surve'
● liivi pȭda 'kuum ja kuiv'
vadja põuta 'kuiv päikesepaisteline (ilm)'
soome pouta 'sademeteta ilm; põud'
isuri pouda 'sademeteta ilm'
Aunuse karjala poudu 'soe kuiv ilm, selge (suve)ilm'
lüüdi poud 'sademeteta ilm'
vepsa poud 'sademeteta ilm'
Lule saami påu´tē 'sademeteta ilm, vihma v lumesaju vaheaeg'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

pärssima : pärssida : pärsin '(hrl protsessi, tegevuse v nähtuse kohta:) takistama, pidurdama, aeglustama, peatama; liikumishoogu vähendama v liikumist peatama'
← alamsaksa perse, parse 'surve, press; õli- v veinipress'
← rootsi pärs 'surve, pressimine; pressimise vahend'
Laenatud on murdesõna pärss 'pidur, press' ja sellest tõenäoliselt tuletatud kirjakeelne tegusõna. Murretest on kirja pandud pärssima 'pressima'.

rõhk : rõhu : rõhku 'pinnale risti mõjuv jõud; millegi esiletõstmine; surve'
● ? soome rehkiä 'rügada, rassida; mürada, möllata'
? Aunuse karjala riehkie 'lüüa, peksta, taguda; lehvitada, vehkida'
? lüüdi riehkidä 'rängalt lüüa, peksta'
? vepsa rehkta 'raputada, põrutada; rebida, kiskuda'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka murdesõna rehkma 'vehkima, materdama'. Lähedane tüvi on nt sõnas rähklema. Vt ka rõhuma ja rõht.

suruma : suruda : surun '(tugevasti) vajutama, rõhuma; pressima, litsuma; pigistama; toppima; pingutama, pingutades edasi liikuma'
◊ suru,surve
● liivi su’rrõ 'muljuda, purustada, tampida'
vadja survoa 'suruda, tampida, pressida'
soome survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
isuri survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
Aunuse karjala survuo 'peeneks tampida, muljuda, peenestada; kolkida (pesu); valu põhjustades muljuda; sebida; sõeluda, kihada (kihulased)'
lüüdi survoda '(katki) suruda'
vepsa surda '(puruks) tampida, (pesu) kolkida'
mari šuraš '(katki) suruma, tampima; pistma, torkama'
ungari szúr 'torkama, pistma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka surnuk.

trukk : truki : trukki 'rõhk, surve, hoog; rõhknööp'
○ rupp, truks, rukk-, ruks-, trupp[nööp]
← saksa Druck 'surve, rõhk; pigistus; trükkimine, trükk, trükis'
Varem on laenatud sama tüve alamsaksa vaste, trükkima.

trükkima : trükkida : trükin 'teksti, jooniseid jm kujutisi plaadilt v silindrilt, mille pealispinnal on värvi ülekandvad elemendid, paberile vm materjalile paljundama; riiet, nahka vm materjali mustriga katma (masinaga v käsitsi); kirjutusmasinal kirjutama'
○ rükkima
◊ trügima
← alamsaksa drucken 'pigistama, pressima, vajutama; tunglema, tõuklema, (end) suruma; vaikselt olema, vaikselt eemalduma; trükkima'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline trükk, ← alamsaksa druck 'surve, rõhumine, ahistus', ning võib-olla ka trükkal. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, trukk. Sõnas trügima on tüve tähenduslikult eristunud variant, mille häälikulist kuju on tõenäoliselt mõjutanud lähedased tüved, nt nügima, togima. Eesti keelest on laenatud vadja trükkiä '(õmblusmasinaga) tikkida, teppida'.

venima : venida : venin 'tõmbe v surve mõjul pikenema'
● liivi vie’nnõ 'venida'
vadja venüä, venussa 'venida'
soome venyä 'venida; vedeleda, lesida'
isuri vennuua 'venida'
Aunuse karjala vönüö, venüö 'venida'
vepsa venuda 'lamada, lebada'
saami vadnát 'lamada, lesida, vedeleda'; vadnot 'venida; järel tulla'
ersa veńemems 'venima, järel tulema'
mokša veńəməms 'venima, ulatuma, levima'
? komi veńge̮dni̮ 'venitama, sirgu tõmbama'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et komi vaste on laenatud läänemeresoome keeltest.