[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koolma : koolda : koolen mrd 'surema'
● liivi kūolõ 'surra'
vadja koolla 'surra'
soome kuolla 'surra'
isuri koolla 'surra'
Aunuse karjala kuolta 'surra'
lüüdi kuolda 'surra'
vepsa kolda 'surra'
ersa kuloms 'surema'
mokša kuloms 'surema'
mari kolaš 'surema'
udmurdi kuli̮ni̮ 'surema'
komi kuvni̮ 'surema'
handi χăl- 'surema, lõppema'
mansi χōli- 'hukkuma; surema; lõppema'
ungari hal 'surema'; holt 'surnud'
neenetsi χa- 'surema'
eenetsi ka- 'surema'
nganassaani kū- 'surema'
sölkupi k͔u- 'surema'
kamassi kш- 'surema'
matori kaa- 'surema'
Uurali tüvi. Vt ka kalm.

marrask : marraski : marraskit 'naha õhuke pindmine kiht, epiderm'
◊ mardus
← algindoiraani *mr̥tá-s
vanaindia mr̥tá-ḥ 'surnud'
avesta mərəta- 'surnud'
● liivi mārdig- liitsõnas mārdig-nō’gõ 'marrasnahk'
vadja marras 'õrn, habras; marras- (naha kohta); eluvõimetu, nõrk, surmale määratud'
soome marras 'suremas, põdur; surnu, kadunuke; surmaenne; surnukahvatu'
isuri marras 'surija, surmale määratu'
karjala marras 'lõputu, igavene; kelts'
lüüdi mardas- liitsõnas mardàsnahk 'marrasnahk'
Eesti keelest on laenatud vene mrd marduj 'kurat'. Vt ka mardikas.

mõlu : mõlu : mõlu 'vigastuse kohal elavasse puidusse sissekasvanud surnud puit v koor'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mõra. Murretes on kasutusel ka mõru 'pragu, lõhe'.

orb : orvu : orbu 'vanemateta laps; laps, kelle üks vanematest on surnud'
← soome orpo 'orb, vaeslaps'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *arbha-s, mille vasted on vanaindia árbha-ḥ 'väike, nõrk, noor', ladina orbus 'orb; lesk'; tüvel on vasteid ka teistes soome-ugri keeltes.

peied : peiede : peiesid (mitm) 'muldasängitamisele järgnev söömise ja joomisega koosviibimine surnu mälestamiseks, matusepidu'
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← algindoiraani *paiyas
sanskriti péya- liitsõnas vāja-péya- 'jõu-, võitlusjook, rituaalne jook ohverdamisel'
● Salatsi liivi peijed 'peied'
soome peijaat, peijaiset (mitm) 'karupeied; peied, matusepidu'
karjala peijahat 'karupeied'
Sama germaani tüvi võib olla sõna peig laenuallikas.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
◊ peiu
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
● Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

tõbi : tõve : tõbe 'haigus'
○ kirderanniku tobi
← alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
← algskandinaavia *dawēn-
islandi dái liitsõnas sví-dái 'loomulikku surma surnud (kodulooma kohta)'
● liivi te’b, tö’b 'haigus'
Mõlemas laenuallikas on sama tüvi. Esimesena esitatud allikast on laenatud ka toone-. Kolmas võimalik laenuallikas on alggermaani *dawa-, mille vaste on vanaislandi dá 'teadvusetus; talveuni', see on häälikuliselt vähem sobiv. Eesti keelest on laenatud soome mrd topi 'haigus; kopsuhaigus', isuri topi 'haigus' ja eestirootsi täbe 'kergem haigus'.