[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eba- 'mitte-; väär-, võlts-' ei
● liivi ä’b 'ei'
vadja epä- liitsõnas epä-üvä 'halb'
soome epä- 'eba-, mitte-'
isuri epä- liitsõnas ebäsurma 'varjusurm; surm õnnetusjuhtumi tagajärjel'
Aunuse karjala ebä- 'eba-, mitte'
lüüdi ebä- liitsõnas ebävoimaine 'haige'
vepsa eba (eitusverbi mitmuse 3P)
saami œp, œ̅p (eitusverbi mitmuse 1P)
udmurdi e̮ve̮l, eve̮l, ebȯw 'ei ole, ei'
komi abu, ab, abi̮ 'ei ole, ei'

kade : kadeda : kadedat 'teiste saavutuste, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav'; mrd 'kurja silmaga (nõiduja, kaetaja)'
← alggermaani *skaþ-
gooti skaþis 'kahju, ülekohus'
vanaislandi skaði 'kahju, kaotus, hukk, surm'
vanainglise sceaða 'kurjategija, varas, mõrvar, vaenlane; kahju'
● liivi ka’d 'kade, pahatahtlik'
soome kade 'kade'
isuri kadehtia 'kadestada [?]'
karjala kajeh 'kade'
vepsa kade͔h 'kade; ahne'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *χat-, mille vasted on vanaislandi hatr 'viha, vaen, vimm', gooti hatis 'viha, vaen, vimm' ja inglise hate 'viha, vihkamine', kuid see ei sobi häälikuliselt nii hästi.

kalm : kalmu : kalmu 'hauaküngas'; mrd 'surnuaed'
● liivi kālma 'haud; hauaküngas'
vadja kalmo, kalma 'hauaküngas; (hrl mitm) surnuaed'
soome kalma 'surm; surnu'; mrd 'manala; manala haldjas; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; surnu silmis märgatav värvimuutus; pealiskiht, kile, hallitus; hauaküngas'
isuri kalmad (mitm) 'surnuaed'
Aunuse karjala kalmu 'haud; hauaküngas; surnuaed; surm'
lüüdi kalm(e͔) 'haud; hauaküngas'
vepsa koum 'haud; hauaküngas; (mitm) surnuaed'
? saami guolmmas 'kahvatu, kaame', guolbmat 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kalmo 'haud'
mokša kalma, kalmə 'haud'
? neenetsi χalḿerᵊ 'surnukeha'
? eenetsi kamer 'surnukeha'
? kamassi kolmə 'surnu hing'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Kaheldav on oletus, et sõna võib olla uurali tuletis koolma tüvest. On ka arvatud, et germaani laen (sel juhul on samojeedi keelte sõnad teise päritoluga), ← alggermaani *skalman-, mille vasted on vanaülemsaksa scalmo 'taud' ja keskülemsaksa schalme 'katk, taud; surnukeha, raibe', või ← alggermaani *kalma-z, mille vaste on rootsi mrd kalm 'kivihunnik; vana hauaküngas'. Viimati nimetatud laenuallikat oletades peetakse sõna teistes läänemeresoome keeltes esinevates tähendustes 'haigus, surm, surnu' eri päritoluga tüveks.

kõuk : kõugu : kõuku '(kauge) esivanem'
◊ kõu
← balti ???
leedu kaukas 'majavaim'
läti mrd kauks 'majavaim'
preisi cawx 'kurat'
● soome mrd kouko 'kummitus, tont; röövloom; täi'; van 'surm'
Sõna esines vanemas murdekeeles tähenduses 'kõu', kirjakeeles on sõna kasutusele võetud uues tähenduses. kõu on lühenenud tüvevariant. Tüve algsem tähendus 'kummitus, tont' on säilinud soome keeles, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'vaim, kummitus' > 'kõuejumal' > 'kõu'.

surema : surra : suren 'elamast lakkama; kuivama, närbuma'
◊ surm
● vadja surra 'surra; tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta)', surma 'surm'
soome surra 'kurvastada; leinata', surma 'surm'
isuri surra 'kurvastada; surra', surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
karjala surra 'hoolitseda, muretseda', surma 'surm'
lüüdi surematoińe 'muretu', surm 'surm'
vepsa surduda 'väsida', surm 'surm'
handi sărǝm 'surm'
idahandi sur-, suraл- 'surema', sŏrǝm 'surm'
mansi sorǝm 'surm'
Soome-ugri tüvi. surm on vana tuletis. Mõne läänemeresoome keele tähendus 'kurvastama, muretsema' on hiljem arenenud germaani keelte mõjutusel. Eesti keelest on laenatud liivi surm, surimi 'surm'.

surm : surma : surma 'organismi elutegevuse lakkamine' surema
● vadja surma 'surm'
soome surma 'surm'
isuri surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
lüüdi surm 'surm'
vepsa surm 'surm'
handi sărəm 'surm'
mansi sorəm 'surm'

taud : taudi : taudi 'mingi nakkushaigus, millesse haigestuvad korraga paljud inimesed või loomad, epideemia; loomade nakkushaigus üldiselt'
← algskandinaavia *dauđi
vanaislandi dauði 'surm; surmav epideemia'
rootsi död 'surm'
● vadja tauti 'haigus, tõbi'
soome tauti 'haigus, tõbi'
isuri taudi 'haigus, tõbi'
Aunuse karjala taudi 'haigus, tõbi'

toone- liitsõnades toonekurg 'suur pikkade jalgade ja pika nokaga lind (Ciconia)', toonesepp 'tömbi peaga must v pruun silinderjas mardikas, kelle tõugud kahjustavad puitseinu ja mööblit (Anobium)'
← alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
● vadja tooni 'toonela, manala, surnute riik'
soome tuoni 'surm (isikustatult); toonela, manala, surnute riik'
karjala tuoni 'surm; toonela, manala, surnute riik'
saami duotna 'vaeseke'
On arvatud, et tegemist võib olla veelgi varasema, eelgermaani laenuga, ← *d^how-(ey)e-ni. Sama germaani tüvi võib olla ka sõna tõbi laenuallikas. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka toonela.

tõbi : tõve : tõbe 'haigus'
○ kirderanniku tobi
← alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
← algskandinaavia *dawēn-
islandi dái liitsõnas sví-dái 'loomulikku surma surnud (kodulooma kohta)'
● liivi te’b, tö’b 'haigus'
Mõlemas laenuallikas on sama tüvi. Esimesena esitatud allikast on laenatud ka toone-. Kolmas võimalik laenuallikas on alggermaani *dawa-, mille vaste on vanaislandi dá 'teadvusetus; talveuni', see on häälikuliselt vähem sobiv. Eesti keelest on laenatud soome mrd topi 'haigus; kopsuhaigus', isuri topi 'haigus' ja eestirootsi täbe 'kergem haigus'.